Fotogalerii
Tänavu tervitati võidupüha eelsel päeval Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud mälestustuld Pärnus, Sindis, Vändras, Türil ja Paides.
Kindral Johan Laidoneri Selts on 21 sajandi algusest saadik igal aastal võidupühale eelnenud päeval viinud Toris süüdatud mälestustuld läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna. Tänavu siis Paidesse,” ütles Kindral Johan Laidoneri Seltsi tegevjuht Jan Enriko Laidsalu, üks tule saatjatest. Mälestustule kandmist on kõigil neil aastatel juhtinud Kindral Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste. Käesoleval korral olid tule saatjateks veel seltsi noortetoimkonna liige Argo Soodla, samuti Jakob Westholmi Gümnaasiumi riigikaitse õpetaja Kaiko Lippur ja sama kooli kasvandikud Sander Kallip, Morten Karjus, Karl Eido, Merily Unt ja Milena Vaakmann.
Pärnu Kahe Silla Klubi võidupüha maratonijooksjad tõid tule 22. juunil Torist Pärnu Iseseisvuse väljakule, kust see kell 19.15 liikus kaitseväe soomukil Laidoneri Seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakeskuste ja suuremate asulate.
Iseseisvuse väljakul ütles Velliste, et Eesti Vabariik kuulub ÜRO ridadesse. „Aga alati me ei tea, et enamik ÜRO liikmesriike on Eesti Vabariigist palju nooremad. Neid on pea paarsada. Meie riik kuulub maailma vanemate riikide hulka.” Velliste tunnustas Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku taastajat Jüri Kaske, kes algatas sõjameeste mälestustule traditsiooni sellisel kujul nagu see nüüd on kestnud 20 aastat. Velliste tänusõnad kuulusid ka Vahur Mäele, kelle korraldusel on mälestustuli toodud teatejooksjatega Pärnusse.
Mälestustule andsid Vellistele edasi tuntud maadleja Helary Mägisalu ja üks maailma parimaid jetisõitjaid Jasmiin Üpraus.
Sindis tervitati tuld Julius Seljamaa mälestusmärgi juures, kus Sindi muusikakooli õpilased Berit Eriste ja Merili Eenradi mängisid viiulit. Mängitud lood olid “Harju löss” Torist ja „Tata luuli” Viljandimaalt. Tori vallavanem Lauri Luur koos oma pisitütrega tänas tulekandjaid. Velliste sõnul on sümboolne peatuda Seljamaa mälestusmärgi juures, et süüdata temagi mälestuseks küünal.
Põhja-Pärnumaa vallas oli tuld ootamas EELK Vändra Martini kirikukoor, dirigent Iren Värva ja Mihkel Lüdigi nimelise Vändra muusikakooli õpilased, juhendaja Luule Põder. Vallavanem Jane Mets loodab, et aastad 1918, mil Eesti Vabariik välja kuulutati ja 1991, kui iseseisvus taastati, jäävad meie mällu jäädavalt püsima. Mets süütas Velliste tõrvikust laternatule, millest omakorda jagas tuld vallarahvale. Küünlad mälestustulega asetati ka Vabadussõjas langenute monumendi juurde. Koguduseõpetaja Tõnu Linnasmäe õnnistas tuld ja palvetas.
Türil haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonda juhtiv Kaia Iva ütles tuld tervitades: „Loodan, et see tuli jõuab Paidest ka siia tule altarisse, teistesse asumitesse, linnadesse, küladesse, kõikide mälestussammaste jalamitele. Sealt edasi meie kodudesse, jaanituledele.”
Türi kultuurikeskuse direktor Ülle Välimäe tutvustas viis aastat tagasi valminud tulealtarit, kuhu võidutuli süüdatakse pärast kahe tule ühendamist.
Välimäe luges luuletaja Kersti Merilaasi: „Nüüd lõhnavad metsad / ja tolmavad teed / ja lained laksuvad randa. // Kui kaunis on elada / kodumaal, / ta rõõme ja muresid kanda. // Ja pilved ja lained / ja päikene / ja ladvad need laulavad üha: / jää, kosu ja kasva, mu kodumaa, / sa armas, suur ja püha!
Paides võttis tule hoiule EELK Järva praostkonna praost Katrin-Helena Melder, kes viis laterna Paide Püha Risti kirikus asuva Vabadussõjas langenud koguduse liikmete mälestustahvli juurde. Samas ootas hommiku saabumist ka samal õhtul Paide Vallimäel süüdatud muinastuli.
Võidupüha hommikul ühendati mõlemad tuled Müüsleris Vabadussõja ausamba juures ühtseks võidutuleks, mille Vabariigi President saatis paraadilt Paides ühtlasi jaanitulena laiali üle terve riigi. Tulede ühendamisel viibisid peaminister Kaja Kallas, Riigikogu esimees Jüri Ratas, kaitseväe ja kaitseliidu juhtkond, kohalikud maakonna- ja linnajuhid. Autasustati tuletoojaid.
Müüsleri on Vabadussõja ajaloos sümboolne koht – seal peatati Punaarmee edasitung, vaenlane löödi tagasi ning Eesti piiridest välja. Võidupüha hakati Eestis tähistama legendaarse Võnnu lahingu 15. aastapäeval, 23. juunil 1934. See oli ühtlasi sinimustvalge lipu 50. sünnipäeva aasta.
Urmas Saard