Pärnu linnavolikogu võttis vastu linna selle aasta eelarve, mille peamisteks eesmärkideks on uue silla ehitamisega alustamine ning hoolekande- ja kultuuriasutuste töötajate palgatõus.
Selle aasta põhitegevuse tuludeks on planeeritud 78,5, põhitegevuse kuludeks 72,1 miljonit eurot. Aastaga loodetakse säästa 6,4 miljonit eurot, mida koos eelnevatel aastatel kogutud ja juurde laenatava rahaga kasutatakse elukeskkonna parandamiseks.
Investeeringuid on sel aastal kavas teha 29,8 miljoni euro eest. Suuremateks investeeringuteks on uue kesklinna silla projekteerimine ja ehitamisega alustamine, tänavate uuendamine, Rääma põhikooli remont ning linna üürimaja ja Päikese kooli ehitamine. Uuendatakse Pärnu rannapromenaadi, Mai lasteaia Raeküla maja ja Paikuse lasteaia Kastani väikekoha maja hoonet, valmivad Tammiste hooldekodu uued majad ja kunstmurukattega jalgpalliväljak koos selle juurde viiva valgustatud teega.
Hoolekande-, kultuuri- ja osade haridustöötajate palga alammäär tõuseb vähemalt 6,65 protsendi võrra. Linnakassast palka saavate hoolekande- ja kultuuriasutuste töötajate palk sõltub eelarveaastale eelneva üle-eelmise aasta Pärnu linna palgatöötaja keskmisest brutotulust, mis 2018. aastal oli 1090 ja 2019. aastal 1162,63 eurot kuus. Osade haridustöötajate töötasu on seotud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammääraga, osade haridustöötajate töötasu Pärnu linna palgatöötaja keskmise brutotuluga.
Linnapea Romek Kosenkraniuse sõnul on eelarves arvestatud nii linna igapäevaelu kui tulevikuga. „Paljud ei uskunud, et uus sild võib tegelikkuseks saada. See on paljude pärnakate aastakümnete pikkune unistus, mis lõpuks ellu viiakse. Samuti pole me unustanud paljusid linnalt palka saavaid inimesi, kelle töötasu vaatamata keerulistele aegadele tõuseb.“
Eelarve koostamist koordineerinud abilinnapea Meelis Kukk ütles, et eelarve arvestab olukorraga kohalikul tasandil ja globaalselt, tagades Pärnu linnas avalike teenuste heal tasemel osutamise ning arengurahastuse. „Aasta edenedes on selge perspektiiv eelarve tasandite tulemite paranemiseks koos kasvava finantsvõimekusega, mis saab esitatud lisaeelarvetega. Selline konservatiivne mõõdukalt positiivne käsitlus annab positiivse signaali pärnakatele kindlast hakkamasaamisest ja võimaluste avardumisest tulevikus,“ selgitas rahanduse abilinnapea.
KU päevatoimetaja