Lõppeva aasta jõulukuu kultuuriajakirjas Vikerkaar märkis meediaasjatundja Tiit Hennoste artiklis „Ajakirjandus: Kriis kahe kriisi vahel” muuhulgas vaikselt ja omaette toimetavat kodanikuajakirjandust, tuues näiteks 2010. aastal asutatud portaali Kylauudis.ee, mis vahendab kohalikke uudiseid ja elulist infot „inimeselt inimesele“.
Kõneldes viimast kümnendit ühendavast peavooluajakirjanduse langusest ja alternatiivide tõusust toob Hennoste alternatiivide seas välja kolm serva. Neist üks on parteiajakirjandus. „Sellesse kümnendisse jääb juba varem asutatud Kesknädala tõus ja langus ning Tallinna TV tegutsemine aastatel 2011–2019. Perioodi lõpupoole ilmuvad platsile uued jõud, kogu peavoolumeediat raevuka järjekindlusega ründavad EKRE Uued Uudised ning veidi rahulikumalt ja ka kvaliteetsemalt oma nišis toimetav Objektiiv.”
Ja Hennoste jätkab: „Teises servas on sajad sotsiaalmeedia blogijad, vlogijad jm suunamudijad (jube sõna!) radikaalfeministidest kloorijoojateni.”
Liigituse kolmandas jaos nimetab teadlane eraldiseisvalt kodanikuajakirjandust ilma sellel pikemalt peatumata. Kellel artikli vastu rohkem huvi, saab seda vabalt ilmavõrgus lugeda.
Tänavu 15. augustil täitus kümme aastat päevast kui ilmusid Külauudiste infoveski veebilehes esimesed uudised. Nüüd käib Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsile kuuluv veebileht neljandat kuud üheteistkümnendas aastas, mis pole paljude teiste lehtede eakusega võrreldav, aga on püsimajäämiselt siiski nimetamistvääriv saavutus.
Algusaegadest kuni siiani on Jaan Ivo-Lukas ainsa raudnaelana kindlalt oma kohal asunud ja tema külakesksed (kodupaiga lähedased) lood korduvalt heakskiitu pälvinud. Päris algusest on alles ka praegune peatoimetaja Elina Allas, kes olnud uudiste vahendamisel pikki aastaid kõige viljakam. Nüüd jätkab ühiskondlikus korras põhitöö ja õpingute kõrvalt kõige muu vajalikuga, mis tagab Külauudiste jätkusuutliku toimimise. Päriselt pole eemaldunud ka Aksel Lõbu, kes on olnud igal vajalikul hetkel abiks IT küsimuste lahendamisel. Samuti on selgelt tunnetatav Erkki Peetsalu kaasalöömine. Olulisi abilisi on teisigi. Enamik nimetamata jäänud praeguseid Külauudistes kirjutajaid liitusid infoveskiga tunduvalt hiljem. Urmas Saardil täitus kevadel viis aastat.
Nõndanimetatud koroona-aasta vajutas oma pitseri ka Külauudistele. Paljud kavandatud kajastused jäid tegemata lihtsalt seepärast, et uudisväärtusega sündmuseid ei toimunud või asendusid tagasihoidlikema ettevõtmistena. Rahvas on nutikas ja nimetanud mõnegi tähtsa tähtpäeva ajanihkega tähistamise ümber teisenimeliseks. Näiteks Tartumaa Aasta Külaks kuulutatud Elva valla Kirepi külas peeti jaanipäeva asemel juulipäeva. Kui Sindi linna asutamise päev on 1. mail, siis tänavu tähistati sünnipäeva laada meeleolus alles septembris. Sellised veidrad tähelepanekud siis sellest, mida suudab silmale nähtamatu paharet.
Huvitav on teada, millised lood aasta jooksul ühel või teisel põhjusel enim tähelepanu pälvinud. Võrreldes sadade teiste uudiste kajastamisega ületas pea kahekordselt lugejate tähelepanu Aivar Raudvere igaviku radadele saatmine. Võibolla on huvitav seejuures märkida, et mehe ära saatmise talituse kajastamine polnudki kohalviibinud reporteril algselt kavatsuseks. Mõte tekkis alles hiljem, kui kaamera oli teadlikult koju jäetud ja pildistamisel pidi asja ära ajama taskutelefoniga.
Esimese tosina loo pingereas pärast suurt vahet tõelise samaariamehega hüvastijätule järgnes uudis, et Pärnu linnavalitsus toetas Pärnu Y-klubi algatust abistada Reena Pärnatit teel Tokyo olümpiale. Paraku tegi siinkohal taas COVID-19 omalt poolt etteantud korralduse ja raha tuli linnavalitsusele tagastada.
Sõbrapäeval tähistati Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses Eesti Vabariigi 102. aastapäeva luule- ja kontsertetendusega „Kodumaa sünnipäev”. Luulet luges Jaak Känd ja Kristel Reinsalu juhatusel esines Jannseni aegne Sindi laulukoor, kellel mullu täitus 150 tegevusaastat.
Eesti Vabariigi 102. aastapäeva hommikul täitis Lääneranna valla Metsküla rahvamaja suur hulk rahvast. Riigi sünnipäeval sooviti, et elaks riigi kõige väiksem institutsioon – küla ja kool.
Suurt huvi pakkus ka Eesti Vabariigi 102. aastapäeva ja algava koolivaheaja tähistamine Sindis.
Hea on teada, et ka väikeste külade elutegevus pälvib enamat tähelepanu. Nii mõjus Luule Komissarov Jõgevamaal Kamari seltsimajas sama lahedalt ja vahetult nagu teatriski.
Top kaheteistkümne hulka pääses ka ajalooline pilk Sindi linna viiekümnenda juubeli tähistamisele aastal 1988. Nagu tänavu, siis tähistati ka tookord linna sünnipäeva mõni kuu hiljem, kuigi hoopis teistel asjaoludel.
Kuna tänavu 9. juunil lahkus meie hulgast luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija Ain Kaalep, siis on Külauudistel põhjust temalgi peatuda. Ilmselt vähesed mäletavad, et Kaalep tegi kunagi ettepaneku võtta kasutusele sõnad teave ja vilje. Neist esimene võeti omaks ja see läks üldisesse käibesse. Mullu aprillis esitles Trivimi Velliste Tallinna Solarise keskuses asuvas Apollo raamatupoes enda koostatud raamatut „Eesti muinsuskaitse 100 aastat”, milles kasutas korduvalt Kaalepi leiutatud sõna vilje ja üritas selle sõna taaselustamisega teisigi kaasa tulema. Tänavu juulis tähistati Valgamaal Helme kiriku lähedal Köstrimäe konverentsi 150. aastapäeva, kus tegi ettekande ka Velliste. Sealgi rääkis ta muuhulgas keeleviljest: „Aga vilje? Mis see ladina cultura siis muud on kui mitte vilje? See on ju Kaalepil täpne sisutõlge! Olen seda sõna aeg-ajalt kirjas kasutanud, aga see ei ole juurdunud. Ehk on nüüd aeg muutuseks? Surve eesti keelele on määratult kasvanud. Ja Ain Kaalep paraku meie hulgast lahkunud. Ehk on Köstrimäe see õige paik kutsuda üles – muutkem eesti keel suureks!? Ka austusest Ain Kaalepi vastu!”
Arvatavalt on Külauudised ainus väljaanne, kus kasutatakse alates Velliste üleskutsest tänini Kaalepi tekitatud viljet.
Suvel muutus veebilehe kujundus, mis tegi lugemise oluliselt mugavamaks. Hästi tähtis on tekstis kasutatavate tähemärkide suurus, reavahed ja -pikkus, mida varem polnud võimalik soovitud kujul muuta. Nüüd on lood hõlpsasti loetavad nutitelefoniski. Ka pildigaleriide tekitamine, mis vahepeal seoses serveri uuendamisega lakkas täielikult toimimast, sai taastatud ja tehtud vaatajale käepärasemaks. Oma videoakna kasutamise võimalus lubab sündmuste kajastusi illustreerida lisaks pildigaleriidele ka videoklippidena.
Jätkuvalt avastab lugeja, et Külauudiste artiklid pälvivad huvi teistegi väljaannete veergudel – paberlehtedes ja ajakirjades, ka väljapool Eestit ja mitte ainult eesti keeles.
Külauudised
Samal teemal:
KÜMNESEKS SAANUD KÜLAUUDISTE INFOVESKI
