Maa-amet kaardistas Eesti kohalike omavalitsuste territooriumi kõrgeimad tipud ning tähistas need kaardirakenduses pühade puhul päkapikumütsidega.
Maa-amet võttis aluseks viimase nelja aasta aerolaserskaneerimise maapinna kõrguspunktid ja kaardistas iga kohaliku omavalitsuse kõrgeima mäe või künka. „Kui Lõuna-Eesti kohalikes omavalitsustes on kõrgeimad tipud üle 200-meetrised, siis Lääne-Eesti rannikul ja saartel võib kohaliku omavalitsuse kõrgeim tipp jääda vahemikku 10-14 meetrit üle Amsterdami nulli,“ märkis geoinformaatika osakonna juhataja Maili Hirlak. Ta selgitas, et kui paneme kohalikud omavalitsused kõrgeima tipu järgi pingeritta, siis on esikohal Rõuge vald, kus kõrgub Suur-Munamägi (317,4 meetrit), teisel kohal on Võru vald, mille kõrgeim tipp on Korgõmägi (230,1 meetrit) ning kolmandal kohal Setomaa vald, mille kergitab sinna Maaniidü mägi (225,4 meetrit). Madalaima tipuga kohalikud omavalitsused on mere poolt lähenedes Kihnu vald (Liivamägi, 10,3 meetrit), Loksa linn (12,1 meetrit) ja Vormsi vald (13,5 meetrit). Enamik tippudest on looduslikku päritolu mäed, ent iga neljas on inimtekkeline (tuhamägi, karjäär vms). Pooltel tippudest ei ole kohanimeregistri järgi „mäe“ nimetust. „Kui tipul veel nime pole, saab igaüks kohalikule omavalitsusele või kohanimenõukogule teha nime määramise ettepaneku, et nimi seejärel ka Maa-ameti kohanimeregistrisse ja kaartidele jõuaks,“ tõi Hirlak välja.
Alates 2018. aastast kasutab Eesti sarnaselt teistele Euroopa riikidele absoluutse kõrguse ja sügavuse arvutamiseks Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli. Kroonlinna nullilt Amsterdami nullile üleminek tõi Eestis piirkonnast sõltuvalt kaasa 15–24 sentimeetrise absoluutsete kõrgusväärtuste tõusu. Näiteks Suur Munamägi, mille ametlik kõrgus oli Kroonilinna nulli põhjal 317,2 meetrit, sai kõrgusväärtuseks 317,4 meetrit.
Vaata kaardilt kohalike omavalitsuste kõrgeimaid tippe. Maa-ametI kaardistus
KU päevatoimetaja