Eesti Pakendiringlus OÜ on paigutanud viimase aasta jooksul üle Eesti ligi 500 uut pakendikonteinerit. Kokku on Pakendiringlusel üle Eesti ca 2600 eri konteinerit, millesse kogutakse kõiki pakendiliike: paber-papp, klaas, metall ja plastpakendid, mida saab ringlusse võtta.
Eesti Pakendiringluse juhatuse liikme Alder Harkmanni sõnul on Eestis piisavalt pakendipunkte, kuid inimeste oskused jäätmetega hakkama saada peaks tegema olulise arenguhüppe. „Eesti Pakendiringlus kogub pakendeid kõikides kohalikes omavalitsustes ning võime öelda, et pakendite olmejäätmetest eraldi kogumine on Eestis küll kasvuteel, kuid inimeste teadlikkus ja ka tegutsemine võiks olla oluliselt süsteemsem. Kõik pakendid tuleks koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia tühjalt selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Seni see veel hästi ei toimi, nagu näitab SEI Tallinna viimane sortimisuuring, on endiselt inimeste segaolmejäätmetes umbes üks kolmandik (32%) pakendijäätmeid,“ rääkis Harkmann.
Mida rohkem sorteeritakse jäätmeid tekkekohal – näiteks kodudes, seda vähem kulub ressurssi jäätmete ringlussevõtul ning seda puhtam tegelikult tooraine on. „Liigiti kogutud pakendijäätmed suuname taaskasutusse. Kõige jätkusuutlikum pakendi ringlussevõtu näide on muidugi klaas – klaaspakendit saab kasutada lõputult ning see on suure potentsiaaliga pakendiliik, mida õnnestuks tõenäoliselt rohkem kasutada nii tootmises kui ka meil rohkem kokku koguda. Seda kavatseme ka teha – suurendada veelgi klaasikonteinerite arvu. Ka praegu läheb meie kokkukogutud klaas Järvakandi tehasesse ning sellest toodetakse uusi pudeleid ja purke,“ lisas Harkmann.
näeme lausa pahatahtlikkust: konteineritesse, millel on suurelt selgitus peal, et võib panna ainult pakendijäätmeid, topitakse ei-tea-mida ja see võib rikkuda kogu koorma
„Kahjuks on aga pakendite materjalina ringlussevõtt tihti võimatu, sest pakendijäätmed, mis meieni jõuavad, on juba konteineris rikutud,“ täpsustas Harkmann ning lisas, et suur probleem pakendiorganisatsioonide jaoks on valede jäätmete osakaal pakendikonteinerites. „Teeme koostööd omavalitsustega, et leida konteineritele mõistlikud ning head asukohad, kuid siiski me näeme lausa pahatahtlikkust: konteineritesse, millel on suurelt selgitus peal, et võib panna ainult pakendijäätmeid, topitakse ei-tea-mida ja see võib rikkuda kogu koorma.“
„On ka väga tublisid omavalitsusi, kes paigaldavad kaameraid või kutsuvad muudmoodi pahatahtlikke reostajaid korrale – näiteks Tartu või Saaremaa. Kui ka omavalitsus tunneb vastutust, mis tema territooriumil toimub, saame ka meie kvaliteetsema pakendijäätme, mida on lihtsam ka ringlusse suunata.
KU päevatoimetaja