Tänavusel lõheliste kudekaitse hooajal panustasid EKS Kalakaitsegrupi vabatahtlikud kalavalvesse rekordilised 5664 tundi. Röövpüüdjaid aitasid nad tabada 17 korral.
„Keskkonnainspektsioonile abiks olevate vabatahtlike kalakaitsjate panus lõhede ja meriforellide arvukuse suurendamisse on olnud märkimisväärne, sest röövpüüdjate elu on võrdlemisi kibedaks tehtud,“ tõdeb keskkonnaminister Rain Epler. „Tänu selliste organiseeritud patrullide ja vabatahtlike rohkusele jätab nii mõnigi püügikeelust mitte hooliv hõlptulu lootja keskkonnakuriteo tegemata. See tagabki kaladele maksimaalse kuderahu, mis on nende arvukusele väga oluline. See ongi igaühe looduskaitse!“
Ministrile sekundeerib Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhata Herki Tuus, kelle sõnul on kõrgendatud valve toonud reaalseid, silmaga nähtavaid tulemusi. „Näiteks nii Keila kui ka Kunda jõel, aga ka mujal on lõheliste seisund tänu kalavalvele oluliselt paranenud. Kindlasti on vabatahtlik kalakaitse viimase 10 aasta kõige suurema positiivse mõjuga rahvaalgatus Eesti kalanduses,“ sõnab Tuus.
Tänavune lõheliste püügirahu kestis 20. oktoobrist 30. novembrini. Tol ajavahemikul valvasid vabatahtlikud kalakaitsjad jõgesid peamiselt kaheksas paigas – Pirital, Keilas, Vasalemmas, Väänas, Lääne-Virumaal, Saaremaal, Pärnumaal ning Lõuna-Eestis Pärlijõel.
Valvatud 5664 tundi jagunes 1888 vahetuseks. Üks valvekord on keskeltläbi kolmetunnine. Kõige usinam kalavalvur tegi tänavusel hooajal 155 vahetust. Kõige enam valvetunde ja vahetusi kogunes Lääne-Virumaale, kus Selja, Mustoja ja Kunda jõge valvati 674 vahetusega kokku 2022 tundi. Järgnesid Keila 912 ja Pirita 870 tunniga.
EKS Kalakaitsegrupi juht Jüri Nurk ütleb, et tänavune hooaeg oli näide sellest, kuidas vabatahtlikud kalakaitsjad panustavad iga aastaga suuremalt ja rohkem. „2019. aastal oli meil 3800 tundi ja sel aastal tehti lausa 1900 tundi sellest rohkem,“ nendib Nurk. „Kui kunagi sai alustatud tosina vabatahtlikuga, siis nüüdseks on kasvanud sellest asjast kuue aastaga 16 000 vabatahtlikku tundi. Nimekirjas on meil ca 400 vabatahtlikku, kellest tänavusel hooajal käis väljas ca 140, sealhulgas mõned riigikogulasedki. Sellist entusiasmi ja teotahet poleks osanud ette näha isegi parimas unenäos!“
Kudevad kalad panevad kogu oma energia tollesse, mistõttu on nad kaitsetud ning kerge saak röövlitele. Et tagada neile tähtsateks toiminguteks rahu, aitavadki Keskkonnainspektsioonil patrullida ja röövpüüdjaid vahele võtta vabatahtlikud kalakaitsjad.
Nii Keskkonnainspektsioon kui ka Keskkonnaministeerium tänavad vabatahtlikke kalakaitsjaid nende tugeva panuse eest ja loodavad heale koostööle ka eelolevatel aastatel.
KU päevatoimetaja