Eesti sõjahaudade hoolde liidu andmetel on Pärnu Alevi kalmistu garnisoni rahula mulda sängitatud 75 Vabadussõjas langenut, kelle mälestuseks süütasid nende kalmudel täna hommikul küünla Pärnumaa kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.
Pärnu linnapea Romek Kosenkranius asetas linnavolikogu ja linnavalitsuse ühise pärja Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile. Pärja asetamise juures meenutas ta täna 102 aastat tagasi alanud olulist lahingut. 1918. aasta 28. novembril võttis 4. polk ühes mõnesaja Virumaa ja Narva kaitseliitlasega vastu punaväe ülekaaluka rünnaku Narvale, kuid pidi ebavõrdsete jõudude vahekorra tõttu taganema. „Meie ajaloo jooksul ei ole olnud nii tähtsat sõda, mis siis algas – Eesti Vabadussõda. On küllaltki omapärane, et me meenutame sõja algust, sest just 11. novembril 1918 lõppes I Maailmasõda. Aga me ei meenuta niivõrd sõja algust, kui mälestame neid tublisid mehi ja naisi, kes läksid 102 aastat tagasi üle lumiste põldude vastu Punaarmee ülekaalukatele jõududele, olles valmis ohverdama oma elu oma armsa isamaa nimel,” kõneles linnapea.
„Süütasime küünlad nende meeste ja tundmatute sõdurite mälestuseks, kes ei tulnud sellest sõjast mitte kunagi tagasi. Igavene au neile, kes läksid sõtta teadmises, et võitlevad oma kodumaa eest,” lausus Kosenkranius.
Kaitseliidu Pärnumaa maleva ajaloopealiku Mehis Borni sõnade kohaselt on tänapäeva Eesti püha kohus meeles pidada neid, kes vabadussõja-aastatel oma elu hinnaga meie riigile aluse panid. „On ääretult oluline seda mälestust katkemata hoida ja omi kangelasi tänutundes meenutada,” ütles Born.
Eesti kaotas Vabadussõjas langenutena või muudel põhjustel hukkunutena ligemale 5000 inimest.
Vabadussõda lõppes 31. detsembril 1919. aastal sõlmitud ja 3. jaanuaril 1920. aastal jõustunud Eesti Vabariigi ning Nõukogude Venemaa vahelise vaherahuga. Ametlikult loeti sõda lõppenuks 2. veebruaril 1920. aastal sõlmitud Tartu rahuga.
Urmas Saard