Otepää vald esitas Keskkonnaametile taotluse kohamaimude asustamiseks Pühajärve ja Nõuni järve. Oktoobrikuu viimasel nädalal leidiski üle 16 000 kalamaimu uue kodu Otepää järvedes.
Kohamaimud olid pärit Kalatalu Härjanurmes kalakasvandusest. Pühajärve rändas 11 000 ja Nõuni järve 5666 kahegrammist maimu. Kuna Otepää looduspargi kaitsekorralduskavast lähtuvalt on mitmesse kaitseala järvede koha asustamine soovitatud, otsustas Otepää vald asustamise ette võtta. Kohamaimude eest tasus Otepää vald 4999,80 eurot. Püüdmiskõlbulikuks saab koha aga vähemalt kolme-nelja aasta pärast.
Kalamaimude asustamise idee algatajaks oli Otepää vallavolikogu esimees Rein Pullerits. „Kui saab taastatud Pühajärve kalarikkus, siis saab siia tulla ka kalaturist ning see lisab Otepääle, kui turismipiirkonnale väärtust juurde. Meil on plaanis asustamisega jätkata kuni aastani 2023, kuna kohamaimude ühekordsest asustamisest jääb väheks.“
„Tahan tänada Otepää valda tehtud teo eest,“ lisas kalastusklubi Vops esimees Aivo Meema. „See uudis on kalameestele suureks rõõmuks. Meil on olemas kaunis ja maaliline Pühajärv ning kalarikkus veel lisaks annab palju juurde. Kes teab, ehk on Pühajärv mõne aja pärast sama kalarikas, kui 80-ndatel aastatel.“
Keskkonnaamet paneb aga siinkohal südamele, et kalade asustamiseks veekogusse on vaja taotleda vastav luba. Luba on oluline taotleda selleks, et välistada võimalikud asustamisega kaasnevad kahjud vee-elustikule. „Loa menetluse käigus kaalub Keskkonnaamet plaanitud asustamise mõju järve ökosüsteemile, et vältida soovimatuid tagajärgi,“ selgitab Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. Samuti säilib nii ülevaade, milliseid liike Eesti veekogudesse asustatakse. Võõrliike Eesti veekogudesse asustada ei tohi, sest need liigid võivad seada ohtu veekogu ökosüsteemi ja see võib tekitada loodusele pöördumatut kahju.
Otepää vallavalitsus tellis kohamaimude asustamise kohta uurimistöö Eesti Maaülikooli ihtüoloog Teet Krauselt. Uurimustöös on kirjas, et koha ei ole meie vetes väga laialt levinud. Reeglina eelistab koha suurema pindalaga järvi ja väldib umbjärvi. Parimat elupaika kohale pakuvad soojaveelised, kihistumata, rohketoitelised, mitte eriti sügavad väikejärved. Pühajärv paigutub kindlasti meie kümne parima kohajärve hulka, Nõuni positsioon jääb tagasihoidlikumaks. Otepää Pühajärv sobib kohale elupaigana väga hästi, siin on olemas tingimused edukaks kudemiseks ja piisav toidubaas noorkalade kasvuks. Koha asurkonna arvukuse hoidmiseks ja täiendamiseks on heaks meetmeks täiendav maimude asustamine Pühajärve. Nõuni järves on koha elupaigaks sobivamad kaldalähedasemad veealad, keskjärve sügavaim osa aga mitte.
KU päevatoimetaja