Rahvastikuminister Riina Solman tutvustas täna, 13. oktoobril uue nimeseaduse eelnõu. Eelnõuga ühtlustatakse nimega seotud seadusandlust, luuakse selgemad reeglid ja lahendatakse praktikas tekkinud kitsaskohad. Ühtlasi välistab eelnõu kehtiva karistusega isikutel oma nime muutmise ja teise elava isiku nime endale võtmise.
Uue nimeseaduse eesmärk on luua tänast elu arvestav ja lihtsalt mõistetav seadus, mis ühtlustab ja reguleerib Eestis isikunimesid puudutavat. Eelnõuga laiendatakse inimeste ringi, kes võivad oma nime muuta ja sätestatakse selged piirangud, millal seda teha ei saa.
„Uuest nimeseadusest saab väga praktiline seadus, sest see puudutab iga Eestis elavat inimest. Seetõttu oleme seaduse loojatena võtnud sihiks koostada seadus, mis loob lihtsalt mõistetavad reeglid, on meie inimestele abiks ja välistab samas nii mõnedki probleemid, mida praegune seadus võimaldab,“ selgitas rahvastikuminister Riina Solman.
Solmani sõnul võimaldab uus seadus näiteks vastsündinute vanematel enne lapsele nime panemist järgi vaadata, kui palju on Eestis juba nende poolt valitud nimega inimesi. „Selline võimalus on värsketele lapsevanematele abiks otsustamisel, millist nime panna. Vanemad saavad teha teadliku otsuse – kas panna lapsele nimi, mida keegi juba kannab, või teha oma valikus soovi korral muutusid,“ märkis rahvastikuminister.
Praegu on probleemiks, et on kurjategijaid, kes soovivad oma mineviku varjamiseks vangistusest vabanedes nime muuta. „Uus nimeseadus toob välja teatud kuriteod, kus ühiskonna huvides on nime muutmine keelatud. Uue seaduse eelnõu kohaselt ei tohi kehtiva karistusega kurjategija nime muuta,“ ütles Solman.
Oluline muutus puudutab ka teise elava inimese nime võtmise keelamist. „Nimekaimude tekitatud probleemid võivad pahandusi ja palju seletamist kaasa tuua süütutele sama nimega inimestele. Kahjuks on selliseid näiteid olnud üsna mitmeid,“ lisas Solman.
Nimeseaduse eelnõu esitati 12. oktoobril valitsuse eelnõude infosüsteemi EIS, kust see liigub edasi valitsuse istungile. Eelnevalt läbis eelnõu kooskõlastusringi ministeeriumite ja huvigruppidega.
„Eelnõu koostamise ja kooskõlastuste aeg oli pikk ja põhjalik, sest soovisime eriarvamused osapooltega läbi arutada. Kõigis punktides me erinevate huvigruppidega ühele arvamusele ei jõudnud, kuid olen kindel, et osapooled said piisavad põhjendused, kui eriarvamust arvesse ei olnud võimalik võtta,“ ütles Solman. „Uus seadus loob selgema õigusruumi ja lahendab mitmed väga praktilised ja elulised probleemid. Seda seadust on asjatundjad pikalt oodanud. Mul on hea meel, et saame isikunimesid puudutava seadusandluse sellega uuele tasemele viia,“ nentis Solman.
KU päevatoimetaja