Täna tähistatakse esimest rahvusvahelist toidukao ja toidujäätmete alase teadlikkuse päeva. Toidupanga juhi Piet Boerefijni sõnul läheb Eestis enamik mahakantud toidust raisku.
Viis aastat tagasi tekkis inimese kohta keskmiselt 54 kg toidujäätmeid, raisatud toidu osa moodustas sellest 36%. Uuemate andmete kohaselt võib raiskamine olla veelgi kasvanud. Samal ajal on palju puuduses elavaid inimesi, kellel ei ole vahendeid toidu ja esmatarbekaupade ostmiseks. Sel puhul on Eestis teema fookusesse võtnud nii erinevad riigi- kui eraasutused ja organisatsioonid.
Päev algab Tallinnas ministeeriumide ühishoone Tamme saalis rahvusvahelise konverentsiga „Lõpp toidu raiskamisele“, kus toidujäätmete tekkimisest räägivad Toidupank, sotsiaalministeerium, keskkonnaministeerium ning mitmed rahvusvahelised eksperdid. Samuti räägitakse lahendustest, kuidas kõige tõhusamalt ülejäävat kvaliteetset toitu ümberjaotada. Konverentsi avavad sotsiaalminister Tanel Kiik, maaeluminister Arvo Aller, Euroopa Toidupankade Föderatsiooni president Jacques Vandenschrik ning Euroopa Komisjoni volinik Stella Kyriakides. Õppetunde jagavad eksperdid ja praktikud Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusest, Tesco PLC Suurbritanniast, Wageningen University and Research Hollandist ja Prantsusmaa Suursaatkonna põllumajandusnõunik.
Konverentsi juhib Kristo Elias. Konverentsi saab jälgida videoülekandena Delfi ja Postimehe vahendusel kl 11-16. Päevakava: eiraiska.ee
Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul väärib tunnustamist, et Toidupank on juba enam kui 10 aastat oma südame ja energia koos sadade vabatahtlikega suunanud puudust kannatavate inimeste toetamiseks.
Tänasest käivitab Keskkonnaministeerium toidujäätmete ja –kao vähendamisele suunatud kampaania „Austa toitu jäägitult!“. Tollega kutsub ministeerium inimesi oma kodudes toitu esmalt arukalt varuma ning seejärel nutikalt ning võimalikult jäägivabalt ära kasutama.
„ÜRO andmetel läheb iga-aastaselt 1/3 kogu inimestele mõeldud toidust raisku. Sealjuures viskab üks inimene arenenud riikides ära rohkem kui 100 kg toitu aastas, madalama sissetulekuga maades on see näitaja kuni kümme korda väiksem. Eesti jääb sinna vahepeale, sest 2015. aasta andmete põhjal oli see näitaja 54 kg inimese kohta,“ ütles keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt.
Toidu päästmisele keskendub aga Eesti Toidupank, kes tähistab oma 10. tegevusaastat. 2019. aastal jagas Toidupank laiali 1,9 miljonit kg toitu, millest 1,4 miljonit oli päästetud toit.
Samuti stardib Rimi Eesti ja Toidupanga ühine kogukonnakampaania „On märkamisaeg!“, mille eesmärk on tuletada meelde meie kõigi kohustust oma lähedasi märgata ning aidata neil vajalikul hetkel abi otsida. Ka homsel konverentsil pakutavad suupisted on tehtud Rimi Eesti kauplustest päästetud toidust.
Euroopa Liidus on eesmärk vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid 50% võrra elaniku kohta.
KU päevatoimetaja
Samal teemal:
TÄNA JA LAUPÄEVAL SAAB PEA POOLESAJAS KAUPLUSES ANNETADA TOITU