Suur pildigalerii: RÄNDEKALADE PÄEV PADISEL

Jarko Jaadla võistluses parima tulemusega lendõngeheidet sooritamas, Padise kloostris toimunud rändekalade päeval. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Eile tähistati Padise kloostri kõrval voolava Kloostri jõe ääres ja kloostri sees rahvusvahelist rändekalade päeva.

Tänavu mai algusest kõigile külastajatele avatud värskelt renoveeritud Padise kloostrisse oli laupäeval prii sissepääs. Lääne-Harju valla volikogu esimehe Külli Tammuri sõnul võis asukoha valik tunduda esmapilgul pentsik. Kuid tegelikult on see paik otseselt rändekaladega seotud. Kloostri asukad on läbi aegade olnud osavad kalastajad ja ka kalasööjad. Arheoloogidele teadaolevalt söödi selle müüride vahel teiste kalade hulgas ka angerjat, forelli ja muid rändekalu. Tammur selgitas, et koha kasuks rääkis ka kloostrist mööduva jõe seisund, mis praegu kalade rännet kahjuks ei soosi. Kuid sellelegi on juba lahendus välja pandud. Kloostri jõe avamise tagamaid tutvustas kalateadlane Rein Järvekülg. Keskkonnaamet on esitanud projektitaotluse jõe ja mere ühenduse taastamiseks, mis võimaldaks kaladele rändetee uuesti avada.

Kuid siirdekaladele lahendust ootavaid jõgesid on Eestimaal veel mujalgi ja hoopis teistsuguste probleemidega. Päevajuht Jarko Jaadla kandis seljas kollast ja musta värvi jopet kirjaga „Dam Removal Europa”. Rahvusvaheliselt mõistetav sõnum tähendab maakeelde pandult Euroopa tammide eemaldamise vajadust. Jaadla on olnud oma teadmiste ja nõuga väga oluliseks abiks Sindi paisu mahavõtmisel. Seetõttu andis tänavu juulis kodanike liikumise „Sindi pais” eestvedaja Hans Soll pärast ürituse õnnestumist ja algatusrühma tegevuse lõpetatuks kuulutamist oma sümboolse ametimantli üle Jarko Jaadlale.

Sarnasel jopel samasugust sõnumit kandis ka Liivia Mahlapuu, kes tuli rändekalade päevale koos oma abikaasa Peeter Mahlapuuga. Nemad alustasid päeva meelelahutusliku tegevusega kloostri kõrgete müüride keskel, kus võis õnge tamiili külge seotud suurema konksu haakida ringi keskele asetatud paku sisse kinnitatud samasuguse konksu taha. Katse õnnestus nii Peetril kui Liivial. Mõlemad olid õnnelikud püütud „lõhest” ja jätkasid edukalt alanud päeva asisemalt. Liivia kasutas võimalust, et haarata nööbist mitmetel kalandusega tegelevatel ametnikel ja teadlastel, et vestelda talle muret tegevatel teemadel. Nii pääses ta hõlpsasti jutule ka keskkonnaministri Rene Kokaga, kes samuti viibis kaunil sügispäeval perepäeval. Küsimuseks jätkuvalt Linnamäe hüdroelektrijaama pais, mis on takistuseks rändekalade liikumisteel Jägala jõel.

Sinise telgi varjus oli võtnud koha sisse kalatark merebioloog Jüri Tenson Pärnust. Kandikutel ja klaasanumates mitmesugused kalad. Ühe kandiku peal lebasid koos angerjas ja tuulehaug. Alles tuulehaugi kätte võttes silmati olulist erinevust angerjaga. Siis võttis Tenson ahvena näpu vahele ja osundas tagumisele seljauimele, millel näitas sinakasmusta laiku. „Mis see on?” küsis Pärnu teadlane. Saamata vastust selgitas ise, et see uim olevat „ilmajaam”. „Mida tumedama ja suurema laiguga tegemist on, seda külmemat talve tuleb oodata.”

Tensoni laual hakkas silma ka „Meie pere kala-aabits”, mis ilmus 2017. aastal koostöös OÜ Menu Meedia ja Kalanduse Teabekeskusega. Õpik on mõeldud lugemist õppivate lasteaedade lõpurühmade lastele. Samas on raamat abivahendiks kalateemat käsitlevatele lasteaiaõpetajatele. Tenson usub, et mõnigi tulevane kalanduses tegev laps õpib lugema just kala-aabitsa vahendusel. Tänu merebioloogi kalatundidele lasteaedades tunnevad lapsed juba väga väikestena mõndagi, mida suurtelgi tasuks teada.

Tensoni telgi ja Kalanduse Teabekeskuse vahel jätkus mänguruumi lastelegi, kes maha laotatud vaibalt püüdsid nööri külge kinnitatud magnetiga papist kalade kujutise, et kalu nimetuste järgi ära tunda.

Kloostri sissepääsu lähedal jagas kalakokk Urpo Reinthal fileerimise ja kalatoitude valmistamise juhiseid ning abistas lahkelt neid, kellel oli raskusi välimuse järgi kalade ära tundmisega. Pannil särises parajasti tuur. Maitsestamiseks kasutas kokk ainult soola ja pipart. Suutäis tasuta saadud tuura maitses hästi ja peletas kohe ajutise näljatunde.

Kogu päeva kestsid lendõngeheited, kätt proovida võisid kõik.

Rohkelt uudistajaid kogunes jõe äärde siis, kui TÜ Mereinstituudi teadlane Martin Kesler oli ajanud selga kummiülikonna, jalga säärikud ja võtnud selga umbes kümne kilogrammi raskuse kandami. Viimase õige nimetus on teaduspüügiks mõeldud elektripüügi aparaat. Pikavarrega kahvat enda ees liigutades jäid justnagu võluväel kalad võrku pidama. Töö käib lihtsalt: vajutusega käeshoitavale nupule juhitakse viivuks nõrga vooluga elekter vette ja kala jääb võrku püsima. Uimastatud kala nopitakse välja. Kesler ütles, et nõrga vooluga jääb kala vigastamata ja teda on võimalik vette tagasi lasta. „Mida suurem kala, seda suurema tõenäosusega ikkagi viga saavad. Suurte kalade püügiks on see väga kahjulik,” selgitas teadlane. Isetehtud elektriõngega pole lubatud jõele minna. „Püügi mõte pole jõgesid kaladest tühjendada vaid anda ministeeriumile aru kalade elustikus toimuvast.” Aga kui jõe ääres märgatakse elektriga röövpüüdjaid, tuleks sellest kohe helistada telefonil 1313 Keskkonna inspektsiooni.

Teemapäev kestis neli tundi. Päeva fookuses olid lõhed, meriforellid, angerjad, tuurad ja teised meie vetes elavad rändekalad. Rändekaladeks nimetatakse kalu, kes kudemiseks vahetavad oma tavalise veekeskkonna teise vastu. Näiteks lõhe ja meriforell tulevad kudema merest jõkke, angerjas vahetab aga magevee just soolasema vastu.

Rändekalad on meile kõigile tuntud populaarsed püügikalad. „Nagu nimigi ütleb, siis need kalad võtavad kudemiseks ette pikki rännakuid ning peavad saama seda vabalt teha. Ometi on kalade teel ees mitmeid tõkkeid, mis nende rändetee kinni panevad. Nii tutvustamegi rändekalade päeval kõigepealt rändekalade hingeelu, aga ka seda, kuidas rändeteid vabaks liikumiseks avada,“ selgitas Kadri Kauksi Keskkonnaministeeriumist.

Uut ja huvitavat oli ühteaegu nii kalavõhikule kui ka kuuldavasti päris kogenud kalastajatele. Põnevust tekitas näiteks Padise kloostri juhataja Marje Kidroni jutt. Arvatavasti kasutas Padise klooster esimesena vähemalt Põhja-Eestis vesiklosetti. Jaadla avaldas lootust, et see vähene mis tollel kaugel ajal jõkke voolas, ei tekitanud loodusele olulist reostust.

Rändekalade päeva korraldas Keskkonnaministeerium koos Lääne-Harju vallaga. Partneriks oli RMK ja Kalanduse Teabekeskus. Üritust kaasrahastati Euroopa Liidu Struktuurifondist.

Urmas Saard

Samal teemal:

EESTI TOETAB EUROOPA ELURIKKUST

PADISE KLOOSTRIS TÄHISTATAKSE ESMAKORDSELT RÄNDEKALADE PÄEVA