Suur pildigalerii ja video, milles Hans Sollil on Sindi paisu kõrvaldamise järel ning püha üritust lõpetades oma mõtisklus
Nädala eest kogunesid algatusrühma „Sindi pais” kutsel Tori põrgu vastas asuva Pärnu jõe paremkalda aasale kümned inimesed, keda arvati Sindi paisu ja kärestiku mälestusmedali saajate vääriliseks. Samal sündmusel kuulutas algatusrühm oma tegevuse lõpetatuks ja Hans Soll andis sümboolse ametimantli üle Jarko Jaadlale.
Igal aastal 16. mail tähistatakse ülemaailmset paisude mahavõtmise ja kalade vaba rände päeva. Esimene ülemaailmne kalade vaba liikumise päev toimus 2014. aasta kevadel, kui maailmas peeti tuhande organisatsiooni osalusel 270 sündmust. Algatusrühma organiseerimisel peeti tänavu seda päeva 17. juulil sertifitseeritud medalite üleandmisega. Solli seisukohalt on püha ürituse „Pärnu jõgi kalarikkaks lõhe- ja forellijõeks” edukas realiseerumine hea näide ja tõestus kodanikuühiskonna toimimisest. „Mälestusmedalile annab erilise sära ja aupaiste just vaba rahva hääle jõud. See medal on rahva medal, kodanikumedal ja innustusmedal. Kodanikuühiskonnal üksmeelselt kogukonnaga on vääramatu jõud, loomaks kõigile arusaadavaid, vajalikke ning tulevikku suunatud ühisväärtusi,” ütleb Soll.
Lauale asetatud medalikarpe kokku lugedes sai nende koguarvuks 55. Mälestusmedali kavandi autor on tuntud disainikunstnik, Pärnu juurtega Riho Luuse. Medali esiküljel on projekti nimetus, mille järgi Keskkonnaagentuur paisu lammutamist ja kärestiku ehitustöid tegi. Diagonaal jagab esikülje kaheks paisu osaks ja kärestikuks, kus ema- ja isalõhe ülesvett viskuvad. Taustaks on Sindi vabrikuhoonestik kellatorni, vana vabriku korstna ja elektrijõujaama hoonega.
Medali tagaküljel on motiiv, millest juhinduti: „Püha üritus – Pärnu jõgi kalarikkaks lõhe- ja forellijõeks”. Loetelus on ära toodud algatusrühma enam toetanud organisatsioonid.
Iga medali juurde kuulub sertifikaat ja lühike kokkuvõte Sindi kärestiku sünniloost.
Sertifitseeritav medal kätkeb endas otseselt ja kõnekalt laialdast viljeajaloolist sümbolväärtust – Sindi paisu lammutamist, kärestiku rajamist ja uue ajastu algust; Euroopas, sh. Eesti Vabariigis, hüdroenergia loodusvaenulikuks tunnistamist.
Esimene Sindi pais ehitati koos kalevivabrikuga 1834. aastal. Kõrgust oli sellel 2,5 m ja kestis 51 aastat. Suurtöösturile olid olulised lubjakivi pehme vesi, jõekaldas leiduv savi ja vee kukkumine jões. Sindi kohal asus ilmselt juba muistsetest aegadest looduslik kärestik.
Teine Sindi pais ehitati 1883. aastal. Selle tahutud palke leiti otsapidi põhja kinnitunult 1971. aastal. Kolmas pais ehitati 1922. aastal ja see püsis 1971. aastani. 200 m pikkune pais oli 3.4 m kõrge.
Neljas Sindi pais, millel pikkust 151 m ja kõrgust 4,3 m, valmis 1977. aastal. Sellele paisule projekteeriti ja ehitati mittetoimiv kalatrepp. Taastatud Eesti Vabariigis sai vabriku ja paisu omanikuks AS Qualitex, kes müüs paisu 2000. aastal AS Marule (hilisema nimega OÜ Raju). OÜ Raju taotles elektri tootmist hüdroelektrijaama ehitamisega ja paremkaldal paisu säilitamisega. Selle kavatsuse piduriks kujunes matemaatika- ja füüsikaõpetaja Hans Soll, kes käis välja paisu lammutamise mõtte, et avada kaladele vaba pääs ülesvoolu. 2008. aasta 16. novembril asutas idee autor algatusrühma „Sindi pais”.
Paisu omanik tellis keskkonnamõju hindamise, kuid selleks ajaks oli algatusrühm kogunud terves riigis 1160 paisu mahavõtmist toetavat allkirja. Lisaks kogukondlikule toetusele jagasid idee põhimõtet ka Eesti Maaülikool, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Eesti Loodushoiu Keskus ja Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskus ning isegi MTÜ Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi.
„Ühendatud jõud purustasid 2013. aasta 20. jaanuaril Sindi gümnaasiumi aulas peetud KMH avalikul arutelul Raju kasuks kallutatud KMH sellisel määral, et Keskkonnaameti Pärnu ja Viljandi regiooni direktoril Sulev Varel oli võimalik allkirjastada käsulaud, millega keelati hüdroelektrijaama ja -energia tootmine Pärnu jõel,” meenutab Soll.
Veebruaris 2015. aastal omandas Eesti Vabariik Sindi paisu ja selle lammutamisega alustati kolm aastat tagasi. Tänaseks on kärestik ja kudealad valmis. Teha jääb veel vaid mõningaid nö viimistlustöid. Töid teostatakse Keskkonnaagentuuri projekti „Pärnu jõestiku elupaikade taastamine” raamides. Eesmärgiks on kaitstavate elupaikade taastamine Pärnu jõgikonnas.
Urmas Saard