Eelmisel nädalal anti välja Eesti Parima Toiduaine tiitlid ehk valiti mullu turule tulnud toitude ja jookide paremik. Konkursile esitatud toodete seast paistab selgelt esile trend, mida ka toidu- ja joogitootjad justkui ühest suust kinnitavad – inimesed tahavad üha enam tarbida tervislikku.
„Nõudlus tervisliku järele on viimaste aastatega selgelt tõusnud. Ühelt poolt on inimeste elutempo kiirem kui varem ning soovitakse osta rohkem valmistooteid, teisalt aga oodatakse, et ka valmistooted oleksid tervist toetavad. Töödeldud, rasva- ja suhkrurikas kiirtoit on oma populaarsuse kaotanud. Samas aitavad supid, kastmed või salatid, mis koosnevad kvaliteetsest toorainest, valmistada maitsva ja toitva toidukorra tunde köögis veetmata. Ootused valmistoidu kvaliteedile on oluliselt kasvanud,“ ütles Eesti Parima Toiduaine konkursi läbiviija Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
Uute toodete seas on tema sõnul aasta-aastalt aina rohkem neid, mille puhul tuuakse välja nende lisandväärtus, näiteks kõrge kiudaine-, valgu, vitamiinide või mineraalainete sisaldus, või tervist mitte toetavate ainete, näiteks suhkru või lisaainete vähendamine.
Mugavustoidu valmistaja Saarioinen Eesti turundusjuht Taavi Rehepapi sõnul on trendikad kaashaaratavad tooted, mida on mugav käigupealt süüa, kuid samas ei tohi kannatada toidu kvaliteet ja sellest saadav maitseelamus. “Tootearenduses tuleb leida hea tasakaal ning maitsestamisel lähtume põhimõttest, et suhkrut, soola ja pipart saab alati juurde lisada, kuid ära võtta ei saa. Seetõttu oleme teadlikult arendanud retsepte, kus on tavapärasest vähem suhkrut. Tahame valmistada toitu, mida meile endale süüa meeldib, mille tooraine on hoolega valitud ja koostis täisväärtuslik,“ kommenteeris Rehepapp.
Ka joogisektor liigub samas suunas
Potisepa sõnul paistab ka joogitootjate seas esile trend eelistada tervislikku – üha vähem tuuakse turule lisaainetega värvilisi suhkrujooke ja üha enam toodetakse naturaalsest kohalikust toorainest. „Eesti tooraine pakub jookide tootmiseks lõpmatult inspiratsiooni. Milliseid põnevaid jooke tehakse kohalikust rabarberist, õuntest, marjadest ja maitsetaimedest! Sellist valikut mujal maailmas ei ole,“ kiitis Potisepp.
Tootjad liiguvad ka karastusjookide valmistamisel suhkru vähendamise suunas. „Suhkru vähendamine on toimunud kas järk-järgult nagu näiteks aastakümneid tootmises olnud limonaadi puhul või oleme arendatud uusi tooteid teadlikult 30% vähema suhkruga. Lisaks oleme mitmete toodete puhul asendanud lauasuhkru puuviljades leiduva loodusliku fruktoosiga. Ühtepidi inimesed armastavad magusaid maitseid, teistpidi sooviksid selle saada ilma kaloriteta. Ilmestavaks näiteks on karatusjookide turul koola joogid, kuhu on lisandunud palju ka kunstlike magustajatega jooke,“ kommenteeris A. Le Coq turundusjuht Katrin Vernik.
Verniku sõnul pööratakse tervislikule sisule tähelepanu isegi alkohoolsete jookide puhul. „Näiteks on uued trendijoogid alkohoolsed seltzerid, mis on Eestisse jõudmas suurtelt ja arenenud turgudelt nagu USA ja Suurbritannia. Tegemist on kergete alkohoolsete jookidega vahemikus 4-5%, kuid nende koostisainete nimekiri on väga lühike ja naturaalne: alkoholibaas, looduslikud lõhna- ja maitseained, vesi ja üliväike suhkrukogus. Lisaks värvitule välimusele ning puhtale ja kergele maitsele on sellise joogi kalorsus ligi kaks korda väiksem võrreldes tuttavate long drinkidega,“ ütles Vernik.
Lisaks arendatakse alkoholi kategooriates edasi mittealkohoolsete jookide valikut – kui alkoholivaba õlu on tarbijale tuttav juba aastakümneid, siis murrang eri jookide valikus ja mitmekesisuses on toimunud viimastel aastatel. „Trend on põhjustatud tarbijate teadlikuma otsusega eelistada erinevates situatsioonides alkoholivaba jooki. Näiteks alkoholivabast õllest ja mahlast segatud õllejoogid pakuvad oma suurema vitamiinide sisalduse ja naturaalse kääritatud koostisega tervislikumat alternatiivi karastusjookidele,“ sõnas Vernik.
Toiduliit