Täna toimus Sindi gümnaasiumis terve päeva kestel seitsmendast kuni 12. klassile mõeldud looduskaitse päev. Esmakordsest ettevõtmisest loodetakse kujundada traditsiooniline igal aastal peetav loodusteaduslik sündmus, kuhu kaasatakse võimalikult palju õpilasi.
[pullquote]Ailiste hinnangul oli vast kõige huvitavam õpetaja Lelovi töötuba, kus sai maitsta erinevaid aiasaadusi ja metsaande[/pullquote]Päeva läbiviimisel osales viis õpetajat kuues erinevas ruumis. Õpetaja Maarika Tärk õpetab igapäevaselt Sindi gümnaasiumis kolmandat aastat keemiat, füüsikat ja loodusõpetust. Täna jagas ta ennast samaaegselt kahe õpperuumi vahel. „Uurime suhkrut ja kaloreid. Suhkur on sattunud põhjendamatult põlu või viha alla. Suhkru ohtlik osa on lisatud suhkur. See on see, millest tuleks esmajoones aru saada,” selgitas Tärk. Kahes lauas tehti soolakristalle. „Kristallid moodustuvad kõigist kristalliliselt esinevatest ainetest ja seda saab teha küllastunud lahuse jahutamisel, kui küllastunud lahus hakkab sealt välja sadenema. Kristallide tegemine võtab aega ja ilmselt näevad õpilased kristalle esmaspäeval või isegi alles nädala pärast.”
Tärk ütles, et kõik loodusained on omavahel seotud. „Koolist välja minnes ei ole eraldi loosusõpetust, keemiat, füüsikat – vaid on lihtsalt elu.”
Kohe üle kitsa koridori avanes kooli õppeköögi uks. Õppeköögis juhendas Tärk jäätise valmistamist. „Jäätist on väga lihtne ka kodus teha. Läheb vaja lihtsalt jääd, koort, suhkrut ja soola. Soola on vaja selleks, et jää temperatuur langeks tavalisest veel madalamale. See jahutab kooresegu niipalju maha, et sellesse tekivad kristallid,” jagas Tärk oma teadmisi. Muidugi ei ole selline lihtsustatud retsepti järgi valmiv jäätis võrreldav poe jäätisega.
Vähemalt sama maitsev kui jäätis oli ka õpetaja Eedi Lelovi kalssiruumi laudadele asetatud mooside valik. Bioloogia õpetaja tutvustas peamisi meie Eesti looduses kasvavaid marju. „Vaadeldava marja taimede osad – juur, lehed, varred või mida iganes – tuleb kokku viia moosi, marja või õiega. Kartuli juures on kartulimardikas. Sellise ülesande üheks eesmärgiks on teadmiste kontroll, aga võibolla palju tähtsam on mõnedele siit uute teadmiste saamine. Ja vähemalt mina leian, et õpetajate jaoks on väga tähtis teada saada, millele edaspidi õppetöös rohkem tähelepanu pöörata.” rääkis Lelov, päeva peakorraldajana.
Lelov rääksi, kuidas ta oli kevadel kogenud õpilastelt kuuldud väga nukraks tegevaid vastuseid. „Küsimusele, kuidas nimetatakse põdra emaslooma, tuli paljude erinevate arvamiste seas sageli vastuseks isegi hirv.”
« õppida saabki ju üksnes kogemustest
Signe Lensment on väga laia haardega õpetaja, kelle valdkondadeks on arvutiõpetus, geograafia, multimeedia, loodusõpetus, loovtöö korraldus, uurimistööde vormistamine. Lensment tegi arvutiklassi kogunenud õpilastele veebiviktoriini Kahoot keskkonnas. „Selles on kaks erinevat viktoriini. Punktid lähevad pärast kokku ja siis vaatame, kes on võitja. Siin on näiteks selliseid küsimusi: kuidas saavad röövikust liblikad, kes teeb sekundis umbes 85 tiivalööki või kust kohast tuleb vikerkaar.”
Füüsika õpetaja Sven Jürgensoni mälumängu küsimused olid koostatud eraldi nii nooremale kui vanemale vanuserühmale. Vanematelt õpilastelt küsis Jürgenson: „Kui mingi asi on „megalahe”, siis mitu korda füüsikalises mõttes võiks see olla lahedam kui lihtsalt „lahe”?” Vastuseks pakuti tuhandet.
Aavo Jakobsoo, direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal, ootas noori loodusteaduste huvilisi aulasse, kus toimusid kilbarite vahelised „rahvastepalli lahingud”. Palli siiski ei visatud, aga mängu reeglid sarnanesid rahvastepallile. Õpetaja Jakobsoo andis mõlema võistkonna kaptenitele kaks elu, teistele ühe elu. Kapten sai päästa ka oma meeskonna liikmete elusid. Õpilased nimetasid 50 piires küsimuste numbreid ja kellele vastasvõistkonnast küsimus suunata. Üks neidudest oli eriti tubli, sest suutis mängus kaasa mõelda ka kudumistööd tehes.
Õpilane Joosep Ailiste kinnitas, et loodusteaduste päev oli huvitav ja tükk maad vaheldusrikkam, kui tavaline koolipäev. Päev algas kell 8.50 aktusega, mis kestis napid 10 minutit. Siis said õpilased osaleda erinevates töötubades. „Meie võistkond Parus (ladina keeles „tihane”) koosseisus Jannar Johannson, Reimo Tomson, Kuldar Krainev, Madis Oro ja mina, jõudis osaleda kõigis kuues töötoas.” Ailiste hinnangul oli vast kõige huvitavam õpetaja Lelovi töötuba, kus sai maitsta erinevaid aiasaadusi ja metsaande, kuid ka teised töötoad olid huvitavad. „Kooli õppealajuhataja juhitud mäng „Bioloogiline rahvastepall” pakkus mõnusat võistlusmomenti ja parajal hulgal närvikõdi. Õpetaja Tärgi keemia töötubades saime valmistada jäätist ja kristalle ning mõõta jää temperatuuri. Õpetaja Lensementi töötoas saime võistelda 11. klassi võistkonnaga putukate tundmises. Kõige raskemaks võib lugeda õpetaja Jürgensoni juhitud füüsika töötuba, kuna 7. klassi õpilastena polnud me seda ainet kunagi õppinud. Üldiselt jäin koos oma meeskonnakaaslastega päevaga väga rahule.”
Sindi gümnaasiumi direktori Ain Keerupi arvates möödus tänane esimene loodusteaduste päev 7.-12. klasside õpilastele väga edukalt. „Suur tänu peakorraldajale õpetaja Eedi Lelovile, aga ka teistele loodusteaduste õpetajatele: Signe Lensmentile, Maarika Tärgile ja Sven Jürgensonile. Neile oli toeks õppealajuhataja Aavo Jakobsoo. Tagasiside õpilastelt oli positiivne. Töötoad põnevad ja õpetlikud.” Direktor märkas, et pisut oldi rahulolematud aja planeerimise suhtes. „Kuid õppida saabki ju üksnes kogemustest. Koolijuhina on väga hea meel näha õpetajate vahelist koostööd. Suur tänu korraldajatele ning edu uuteks väljakutseteks,” lausus Keerup päeva kokkuvõtvalt.
Urmas Saard
