Tänasel Sindi gümnaasiumi üheksanda klassi lõpetajate aktusel rääkis kooli direktor Ain Keerup noorte ees seisvatest valikutest. Õppenõukogu otsusega kanti kooli auraamatusse põhikooli astmes kahe õpilase nimed: Sigrid Riik ja Kaisa Hartwich.
[pullquote]hoolivalt noomival direktoril on ka väga palju positiivseid mälestusi nende samade lõpetajatega[/pullquote]„Millised valikud on meie tänastel lõpetajatel. Minu arvates väga palju polegi. Tuleb kindlasti minna edasi õppima, sest põhikooli lõputunnistusega maailma ei valluta ning paremaid töökohti ei saa. Seega on valikutes vaid kuhu õppima minna?”
Direktori hinnangul on lõpetanud olnud väga toimekad ja jõudnud palju korda saata. „Vahel oleme neid toimekusi ka minu kabinetis arutanud. Aga sageli vaid arutanud, sest ega nende aruteludega eriti kuhugi ei jõutud. Teil on eriline oskus või siis eripära asju mitte näha ega kuulda. Isegi kui turvakaamera salvestis näitab, et mingi sündmus toimus just teie juuresolekul, siis teie teadvus seda kahjuks ei registreerinud. Seda siis nii üksiküritajatena kui ka kogu klassiga.” Keerup avaldas lootust, et tulevikus nende nägemine ja kuulmine paranevad. Kui ei, siis võib elus midagi olulist märkamata jääda, aga see ei oleks hea, sest mõni pakkumine tehakse elus vaid ühe korra.
Kuid hoolivalt noomival direktoril on ka väga palju positiivseid mälestusi nende samade lõpetajatega. „ Teie auks on nii mõnedgi maakondliku olümpiaadi parimad kohad ning häid tulemusi ka vabariiklikelt aineolümpiaadidelt. Just teiega seonduvad ka paljud lipuviljega seotud üritused. Viimasel ajal küll vähem, aga eks lõpuklassis tulebki ju pigem õppimisele pühenduda.”
Teadlikult kasutab Keerup aastast aastasse ka väga sarnaselt korduvaid mõtteid: „Ükskõik kui andekaks, targaks, ilusaks ja rikkaks te ka ei saaks, ärge kunagi unustage oma sõpru ja lähedasi. Olge nende jaoks sama lihtsad, vahetud ja kättesaadavad, kui te olite seda kooliajal.”
Palju pikemalt kõneles klassijuhataja Tiia Reiksaar. Muu hulgas ütles ta, et me kõik oleme üksteisele õpetajad. Ka siis, kui me seda ametinimetust ei kanna. „Ka mina olen teilt nende aastate jooksul palju õppinud. Tänan teid südamest selle eest.” Reiksaar tänas ka armsaid lapsevanemaid, kelle laotud on esimene alusmüür. „Tänu teie toetusele saime me nii palju käia ja näha – ilu, tarkust ja kultuuri. See on iga klassijuhataja heleroosa unenägu!”
Reiksaar soovitab minna läbi elu avatud silmade ja kõrvadega – sellistega, mis vaadates tõesti näeksid, kuulates tõesti kuuleksid. Oma kõnes kasutas ta mitmeid tsitaate kirjandusest ja luges Piiblisse kirjutatud sõnumeid, pidades eriti oluliseks armastust. „Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus!”
Urmas Saard
