Rakvere Teatris esietendub mai lõpus suvelavastusena “Loojanguekspress”, mille mängupaik asub raudtee lähedal teatrile kuuluvas dekoratsiooni laos.
[pullquote]Linna peal aga õilmitsesid piirivalveohvitseride karakullkasukates prouad.[/pullquote]Teater on hakanud kutsuma seda oma asukoha ja seal toimuva tegevuse tõttu raudteegetoks, kuid uurides vanu väljaandeid on ilmnenud selle asukoha ajalooline taust.
1920. ja 1930. aastail asus praegusel Näituse 4a krundil Rakvere-Jakobi Põllumeeste Seltsi näituseplats. Iga aasta sügise eel toimusid seal suurejoonelised põllumajandus- ja tööstusnäitused. Rakvere Teatri asutamise algataja ja kunagine Rakvere linnapea Jakob Liiv (kuulsa luuletaja Juhani vend) oli ühtlasi põllumeeste seltsi asepresident. Mälestuste järgi käis näitustel „rahvast murruna”. 1936. aasta näitust külastas 12 tuhat inimest, lisaks kohalikele saabus 22 vaguni ja enam kui 1000 inimesega huvirong Tallinnast, Narvast tõi rong kohale 700 huvilist, Kundast sama palju.
Kõige enam pakkus külastajaile huvi tõuhobuste väljapanek, kus sai näha peamiselt Ardenni ja Tori tõugu hobuseid. Väljas olid kariloomad ja kodulinnud, seemne- ning sordiviljakasvatajad, jahuveskid, hõberebased, põllutöömasinad, eksportvõi ja -kanamunad, pillid, raadioaparaadid, mööbel, šokolaad, lapsevankrid. Näituse päevakorda kuulus alati ka mingi töövõistlus – kündmine, lehmalüpsmine, kraavikaevamine ja juurvilja harvendamine. Naiskäsitöö osakonnas tunnistati ühel aastal parimaks ühe Rakvere pudupoe töökojas valmistatud naiste „hästi ja maitserikkalt väljatöötatud aluspesu.“ Meeskäsitöö vallas said 1. auhinna Rudolf Metsavahi kübaratöökoja mütsid ja kübarad ning Jüri Karussoni viiulid.
Nõukogude ajal oli kogu see ala sõjaväe halduses. Rakvere oli siis peaaegu kogu Põhja-Eesti piirivalve keskus, siit juhiti piirivalvurite tegevust Virumaal ja ka suures osas Harjumaal. Staap ning osa kasarmuid asusid Pikk tn 2, osa kasarmuid, ohvitseride korterid (ka laod) paiknesid planguga piiratud sõjaväelinnakus Jaama ja Ilu pst ääres. Linna peal aga õilmitsesid piirivalveohvitseride karakullkasukates prouad.
Nõukogude ajal asusidki meie suvelavastuse mängupaigas piirivalve laod ning seal hoiti piirivalve koeri. Räägitakse, et suurtest raudväravatest mööda minnes oli kõhe tunne ning sealt kostus pidevat haukumist. Eesti Vabariigi tulles sai hooned enda käsutusse Kaitseministeerium ja seejärel Kaitseliit. Kui laod teatrile anti, oli seal kõike alates veoauto tihenditest kuni gaasimaskideni. Aastate jooksul murti ladudesse korduvalt sisse, tundes huvi näiteks alkoholipudelite vastu, mis olid etendustes kasutamiseks täidetud tee või muu värvilise vedelikuga. Ladudes hoitakse meie lavastuste suuri dekoratsioone. Ladude alal käib siiani vahest getoelu ja nii mõnigi kohalik laps on meenutanud, et veetis seal oma lapsepõlve.
Laila Talunik
Rakvere Teatri turundusjuht