Trivimi Velliste: siinsete kaante vahel on linnulennuline lugu Eesti mälust viimase saja aasta jooksul

Esmaspäeval, 29. aprillil kell 15 esitletakse Solarise Apollos Trivimi Velliste teost „Eesti muinsuskaitse 100 aastat”. EV100 raamatusarja kuuluva teose esitlusel vestleb autoriga ajaloolane Küllo Arjakas.

Trivimi Velliste tsiteerib Julius Friedrich Seljamaa raamatut Päiksepaisteline revolutsioon. Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste tsiteerib Julius Friedrich Seljamaa raamatut “Päiksepaisteline revolutsioon”. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kas eesti mälu säilib? Muinsuskaitse on Eesti tuleviku kaitse.[/pullquote]Mälu kestmise loo sisukokkuvõtte leiab raamatu tagakaanelt.

Muinsus on mälu. Ilma mäluta ei jää ellu ükski olevus – suur või väike. Ammugi mitte rahvas. Siinsete kaante vahel on linnulennuline lugu Eesti mälust viimase saja aasta jooksul. Kord see tugevnes, siis püüti seda lämmatada. Muinsused – mälestised – on ühismälu märgid.

Lennart Meri soovitas muinsuskaitseliikumise hakul tõlgendada muinsust suuremeelselt, avaralt. Kõik, millele on peale hinganud kõikvõimas Aeg, on – muinsus.

Riiklik muinsuskaitse, ehitismälestised hõlmavad vaid osa selle raamatu lehekülgedest. Nappi ruumi on jagunud muinsuskaitseliikumisele rohujuure tasandil, koguni sellest välja kasvanud kodanike komiteede liikumisele. Muinsuste muinsus, mis tuli taastada, oli – Eesti Vabariik.

Oktoobris 1988 loitsiti Tallinna Raekoja platsil eesti keele kaitseks. See oli vägev palve, rahvas andis keelevande – me ei loovuta oma emakeelt! Kas sel vandel on ikka veel väge?

Raamat arutleb, kas eesti keel ja vilje jäävad kestma. Kas eesti mälu säilib? Muinsuskaitse on Eesti tuleviku kaitse.

Postimees Kirjastus sarja 34. kõvakaanelist raamatut toimetas Katrin Hallas.

EV100 raamatusarja teos(-ed) on müügil Apollo ja Rahva Raamatu kauplustes ja e-poodides ning Postimehe Tallinna ja Tartu klienditeeninduses, Pärnu Postimehe, Sakala, Järva Teataja, Virumaa Teataja ning Lõuna-Eesti Postimehe klienditeeninduses.

Urmas Saard