Laulukonkursi Lauluaias suure auhinna võitjad on Rõõmsameelsed ja Even Nestor

Pildigaleriis üle 100 foto

Raeküla Vanakooli keskuses toimunud Pärnu linna ja maakonna mudilaste laulukonkurss Lauluaias 2019 Viisiratast veeretades lõppkontsert selgitas välja ansambli ja solisti Grand Prix saajad.

Laulukonkursi Lauluaias 2019 ansambli Grand Prix võitnud ansambel Rõõmsameelsed Audru lasteaiast, juhendaja Evi Vaher. Foto Urmas Saard
Laulukonkursi Lauluaias 2019 ansambli Grand Prix võitnud ansambel Rõõmsameelsed Audru lasteaiast, juhendaja Evi Vaher. Foto: Urmas Saard
Laulukonkursi Lauluaias 2019 solisti Garnd Prix võitnud Even Nestor Pärnu lasteaiast Trall, juhendaja Hilja Vainula. Foto Urmas Saard
Laulukonkursi Lauluaias 2019 solisti Garnd Prix võitnud Even Nestor Pärnu lasteaiast Trall, juhendaja Hilja Vainula. Foto: Urmas Saard

Tänasele lõppkontserdile valis žürii välja 17 väikest lauljat ja neli ansamblit. Hindajateks olid rahvamuusik ja koorijuht Terje Ojaste Pärnu Aianduse ja mesinduse seltsist, laulja ja ansambli juht Imbi Tõnisson Kaisma rahvamajast ning muusik ja õpetaja Agnes Leemet Raeküla Vanakooli keskusest.

Ansambli Grand Prix võitis ansambel Rõõmsameelsed Audru lasteaiast, juhendaja Evi Vaher. Lauldi laulu „Vanaema juures”. „Alati naeratus ja lalud suul ning kõik jääb neile nagu iseenesest meelde,” öeldi Audru Vikerkaare majast oma rühma toredate ja rõõmsameelsete laululaste kohta. Ansamblile omistati eelvoorus ka säravate tähtede tiitel.

Solisti Garnd Prix võitis Even Nestor Pärnu lasteaiast Trall, juhendaja Hilja Vainula. Lauluks oli „Suve päkapikk”. Lisaks suurele auhinnale pälvis Even ka kõige enesekindlama esituse tiitli. Võitjat iseloomustatakse rõõmsameelse, nutika ja vahva poisina. Teda huvitavad uued kogemused ja aktiivne tegevus, olgu selleks ujumine, motosport või lihtsalt rattasõit. Even naudib jäätist ja suveaega, samuti on väga oodatud jõuluaeg koos päkapikkude ja jõuluvanaga.

Loe edasi: Laulukonkursi Lauluaias suure auhinna võitjad on Rõõmsameelsed ja Even Nestor

Mälestuskilde Vello Salost

Neljapäeval, 2. mail saadetakse Tallinnas Kaarli kirikus viimsele teekonnale Vello Salot. Tegemist on usuteadlasest vaimuhiiglasega, kes jätnud jälje eesti kultuuri paljudesse valdkondadesse, eriti teoloogiasse. Minu tutvus Vello Saloga pärineb aastast 1990, kui Tartu Ülikooli Raamatukogu väljaandena trükiti minu kandidaaditöö põhjal koostatud teatmik „Eestikeelne elulooline teatmekirjandus“.

Vello Salo mõttekaaslastega Tallinnas Lossi platsil, 2014. a oktoobris. Foto Urmas Saard
Vello Salo mõttekaaslastega Tallinnas Lossi platsil, 2014. a oktoobris. Foto: Urmas Saard

Maailmas on tihti kõik kõigega seotud. Siis oli aeg, kus asutusi ja trükikodasid kummitas paberipuudus, aga Eesti Pimedate Ühingus leidus häid inimesi, kes eraldasid ühingu tagavaradest ülikoolile vajaliku koguse ja nii see raamat lugejateni jõudiski. Muide, raamatu ilmumine leidis kajastamist ka Eesti Pimedate Ühingu samal aastal asutatud ajakirjas „Valguse Kaja“ nr. 2 veergudel. Saame lisada sedagi, et Põhja-Eesti Pimedate Ühing digiteeris teatmiku ja nii on see kättesaadav ka elektrooniliselt.

Kuivõrd Vello Salo üks huvialadest olid elulood, siis kirjutas ta mulle Kanadast selle raamatu puhul. Järgnes aastaid mõttevahetus teemal, kuidas koostada Kanada eeskujul eestimaalaste üldnimestik, kuhu saaksid kantud kõik eestimaalased, kelle kohta on midagi trükisõnas avaldatud. Asjakohase mõtteavalduse ja sissekande tegi Vello Salo 18. paastukuu päeval 1993 Tartus minu kodus Eesti Pimedate Muuseumi külalisteraamatusse. Sellest kohtumisest veel niipalju, et käisime külalisel ülikooli usuteaduskonna dekanaadis vastas. Lauatelefon aina helises ja ta ütles küsijaile või kohtumise soovijaile, et läheb A. K. juurde. Siis peahoonest linnaliini bussile ja Annelinna. Vello Salo huumorimeelest andis tunnistust seik, et parajasti oli kaubahall oma nime saanud, aga tema arvas paremaks „kaubavalge“ olevat. Ka soovitas ta linna ühe pakutud tunnuslause, „Taaralinn Tartu“ asemele „Tühjade pudelite linn Tartu“!

Loe edasi: Mälestuskilde Vello Salost