Aprillis möödub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese rahvaesinduse kokkutulemisest. Reedel 5. aprillil süüdatakse austusküünal kõikide 120 Asutavasse Kogusse valitud rahvasaadikute sünnikohas. Pärnus süüdatakse küünal Hugo Kuusneri sünnikodu ees.
[pullquote]põhiülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine[/pullquote]Jüripäeval, 23. aprillil 1919 kogunesid Tallinnas Estonia majas Eesti Asutavasse Kogusse valitud rahvasaadikud, see päev on ühtlasi Eesti Riigikogu sünnipäev. Seda on plaanis üle maa tähistada jüritule lähetamisega ööl vastu 23. aprilli, kui Paide vallimäel süüdatud vabadusleek jõuab muistse märgutule kombel kõigisse toonastesse maakonnalinnadesse ja mujalegi Eestis, kaasa arvatud Toompeale.
Veel enne jüripäeva on aga plaanis üleriiklikult ära märkida 100 aasta möödumine Asutava Kogu valimistest. Asutava Kogu valimised toimusid 5.-7. aprillil kõikjal Eestis üldise ja ühetaolise hääleõiguse alusel ning salajasel valimisel proportsionaalsuse põhimõttel. Valimisõigus oli mõlemast soost vähemalt 20-aastastel kodanikel. Asutav Kogu oli esimene Eesti rahva poolt valitud rahvaesindus, mille põhiülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine.
Asutav Kogu pidas kokku 5 istungjärku ja 170 istungit, kus võeti vastu üle 800 seaduse, sealhulgas seisuste kaotamise seadus. Asutava Kogu tegevus lõppes 20. detsembril 1920, mil ametisse astus I Riigikogu.
Reedel, kell 10.00 asetab linnapea Romek Kosenkranius Hugo Kuusneri sünnikodu juurde (Karja tn 14) lillekimbu ja austusküünla.
Kunagine Pärnu linnapea Hugo Jakob Kuusner sündis 19. märtsil 1887 Pärnus. Kuusner oli ühtlasi ka Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu, Eesti Asutava Kogu ja Seadusandliku Delegatsiooni liige. Teadaolevalt luges Hugo Kuusner 23. veebruaril 1918 Pärnus esmakordselt avalikult ette „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele“. Kuusner suri 23. märtsil 1942 Siberi vangilaagris.
Urmas Saard
Samal teemal:
Asutava Kogu liikme Tõnis Kalbuse sünnikoht tähistatakse mälestustahvliga