Ansambli Šal-lal-laa juubeli- ja jõulukontsert „Kümme jõulu” algas Tori kirikus Anne Adamsi külalisesinemisega.
[pullquote]teie ampluaa on läinud nii laiaks, et võite laulda pea ükskõik mida[/pullquote]Eile õhtul püüdis Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus pilku punase vaibaga kaetud põrand, kus liikusid, seisid ja laulsid üksnes Šal-lal-laa sädelevad naised. Lava äärele olid nähtamatud päkapikud jätnud oma mütsid, et tavatul kombel avaldada lugupidamist menukale naisansamblile, kes juba kümme aastat laulnud endi ja kuulajate rõõmuks. Aga Šal-lal-laad ei kiitnud üksnes erilise sagimisega päkapikud ja suur hulk kirikusse kogunenud kontserdikülalisi. Kahtlematult oli Šal-lal-laale tunnustuseks ka siinse lähedal asuva Pulli küla lapsepõlvemaalt pärit Anne Adamsi esinemine.
Adamsi arvates sunnib kirikus esinemine tegema pisut teisi valikuid võrreldes muude esinemispaikadega. Kuid kindlasti sobis lauldes lahkunutele mõtlemine. Meeldivalt kõlas ka kodu teema laulus, mille sõnad on Adamsil sündinud kahasse Villu Kanguriga. Hando Runneli sõnadel “Jõe vesi on voolanud ära” tõi mõtted realsuse tunnetusele, et elu on jälle ohtlikumaks muutunud.
Et pidupäev jätaks argipäevased mõtted viivuks tagaplaanile, sellele aitasid kaasa õhtujuhid Argo Juske ja Kristi Tohv. Õhtujuhtide naljatlemised ja viited igapäevase elu tähelepanekutele meenutasid ansambli liikmetele episoode, mida nüüd oli tore meenutada. Vahelduseks laulmistele astusid järgemööda Deivi, Piret, Külli, Katrin, Pille, Maia, Marju ja teised sammukese rivist ettepoole ja jutustasid mõne lustaka, veidra või muidu toreda lookese Šal-lal-laa seltsis veedetud ajast.
Külauudiste infoveski jääb juubilarist küll mõne aasta nooremaks, aga mäletab ikkagi kohati päris hästi Šal-lal-laa edukat kulgu muusikamaailmas. Mälu ei pruugi olla täielik, aga mõndagi meenutades saab siiski ansambli tublidus selgemaks. 2012 aasta kevadel toimus Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Pärnumaa vokaalansamblite päev. Üldvõitjaks tunnistati Sindi Šal-lal-laa.
Kuid tasub mäletada, et juba aasta varem osalised Sindi lauluhääled Põltsamaal toimunud esimesel üleriigilisel konkursil „Naissoo Laulud”. Koju tuldi parima lavašõu eest saadud eripreemiaga. Järgmisel Naissoo võistulaulmisel (2012) tulid nad naisansamblite arvestuses kolmandaks. 2015. a märtsis saavutati samal konkursil teine koht.
“kümme aastat parimat juhendamist
Aga mis juhtus eelmisel aastal Pärnumaa vokaalansamblite konkursil? Šal-lal-laad tunnustati vapustava mitmehäälsuse eripreemiaga, publiku lemmiku tiitliga ja kõige tipuks viidi koju Grand Prix!
Muidugi pole see saavutuste lagi. Meenub 2016. a sügisel toimunud rahvusvaheline koorikonkurss Praga Cantat. Taas lauldi edukalt: naiskooride kategoorias võeti vastu hõbediplom ja eripreemia silmapaistvalt hea rahvalaulutöötluse esituse eest.
Eelmise aasta jõulukuul tervitas Šal-lal-laa tervet eesti rahvast uue palaga “Kas jõulud sellel aastal siis ei tulegi?”, mille eestikeelsetele sõnadele tegi muusikalise seade Kristel Reinsalu. Tegemist oli nende kõige esimese “päris” lindistusega, nagu Reinsalu ütles. Lisaks oli tegemist Šal-lal-laa kõige esimese muusikavideoga, mille autoriks nende oma Pille. Mullu 19. detsembril kuulis Elmari raadio kuulaja saates “Lugu laulust” esmakordselt Sindi lauljate jõululugu “Kas jõulud sellel aastal siis ei tulegi?”
Ansamblit on kõik need aastad õpetanud ja juhatanud Kristel Reinsalu. Eile kuulasin “Ave Maria” laulmist. Traditsiooniline palve neitsi Maarja poole kõlas sakraalhoone seinte vahel hingeliigutavalt, mõni helivõnge koguni väga liigutavalt. Et see laul oli juubelikontserdi kavas eriti õnnestunud, sai kinnitust siis, kui juubilari õnnitlejate rivis jõudis järg Sindi muusikakooli direktori Merike Teppan-Kolgini. Tema hinnang oli professionaalselt sõnastatult üdini positiivne arvustus, mida ta ei saanud jätta jagamata ülejäänud publikuga. „Ave Maria” esitus oli minu arvates uus tasand Šal-lal-laa repertuaaris. Kontserti kuulates sain aru, et teie ampluaa on läinud nii laiaks, et võite laulda pea ükskõik mida,” tunnustas Teppan-Kolk ansambli muusikalist arengut.
Muidugi kuulusid erilised õnnitlused, tänu- ja kiidusõnad Reinsalule. Ansambli nimel kingitud kirjaga “Kümme aastat parimat juhendamist” klaasbüsti vastu võttes lausus Reinsalu südamlikult ja naljatledes, et on tänasest uhke Oscari omanikuna kandmas tiitlit “kümme aastat parimat juhendamist”. „Seda arvab muidugi minu superpunt Šal-lal-laa, kelle õudusunenägudes ma tihti külalisena viibin,” ütles Reinsalu.
Urmas Saard
