Enne Sindi seltsimaja suure lava siniste eesriiete avanemist kostusid saalis istujateni kolmel korral laulu „Õrn ööbik” esimesed noodid, mis lisasid ootuspõnevust Karl Rammi nimelise Sindi muusikakooli 30. juubelikontserdi algusminutitesse.
[pullquote]Marko Šorin on võrrelnud Rammi „19. sajandi Mattiiseniga[/pullquote]“Laupäeval, 20. oktoobril, toimunud kontserdil sai kauni muusikalise ülevaate kooli tegevusest. Õhtujuhid jutustasid õppeasutuse kujunemise lugu ja rääkisid inimesest, kelle nime Pärnumaa suurima valla ainus huvikool kannab.
Väga vajalikku muusikalist haridust andev kool sündis väikelinna 1988. a omaaegsete hästi innukalt tegutsenud lastevanemate algatusel, esmalt siiski Pärnu muusikakooli osana. Ka juubelikontserdi õhtujuhid olid muusikakooli lapsevanemad. Esimeseks ja ainsaks erialaks valiti koorilaulmine. Õpetööks kasutati gümnaasiumi hoones asuvat muusikaklassi. Aastate kulgedes võis hakata õppima klaverit, tasapisi lisandusid akordioni ja viiuli tunnid.
Ja siis kuuliski juubelile kutsutud rahvas lavale koondatud kõiki pille, mida praegu Sindi muusikakoolis õpetatakse. Esitusele tuli Johann Sebastian Bachi „Talupojakantaat”.
[pullquote]kuidas jaaniööl laulsid koorid Pärnu jõel liuglevates paatides[/pullquote]Kümne aasta möödudes naaberlinna filiaal iseseisvus. Sindi gümnaasiumi hoone endises internaadi tiivas tehti remonti ja juurde saadud ruumides avanesid uued võimalused. Õpilste arv kasvas, muretseti pille ja muusikakool sai tolleaegse Sindi seltsimaja juhataja Priit Kase ettepanekul legendaarse Karl Rammi nime. Sindi vabrikukoolis töötamise ajal asutas ta lastekoori, segakoori ja kõrgetasemelise meeskoori. Veel aastaid hiljem mäletati, kuidas jaaniööl laulsid koorid Pärnu jõel liuglevates paatides. Karl Ramm asutas Sindi koolipoistest koosneva 40-liikmelise pasunakoori, mille tulemusena kujunes sellest Eesti kõige esimene muusika eriklass. Vabrik ostis orkestrile pillid ja õmbles mängijatele vormiriietuse. Orkester mängis Sindi seltsimajas, suveõhtutel pargi kõlakojas. Üha kasvav tuntus viis Sindi orkestri koguni Peterburi publiku ette.
Karl Rammi teatakse ka heliloojana, kelle kõige kuulsamaks lauluks kujunes tema koolivenna Gustav Wulffi sõnadele viisistatud „Õrn ööbik”. Pärnu abilinnapea Marko Šorin on võrrelnud Rammi „19. sajandi Mattiiseniga“. „Õrn ööbik” on võetud Sindi muusikakooli hümniks. Karl Rammi loomingulise näitena mängisid viiuliõpilased õpetaja Merike Teppan-Kolgi juhendamisel „Peetri polkat”.
rahvamuusika tundmist peetakse oluliseks osaks kooli missioonis
2005. a tõi kool sisse rahvamuusika õppesuuna. Eesti rahvamuusika tundmist peetakse oluliseks osaks kooli missioonis. Kes ei mäletaks „Kevade” filmist tüdrukute lemmikut ja kena heledate lokkidega kandlepoissi Imelikku ning tema lummavat kandlemängu. Õpetaja Elo Kalda juhendamisel helises muusikakooli ansambli esituses „Imeliku reilender”.
Lisaks pilliansamblitele tegutseb koolis päris mitmendat aastat tütarlaste lauluansambel Solfiined, mida juhendab muusikakooli esimene õpetaja Helle Salumäe. „Ansamblis laulmine on meeldivaks vahelduseks solfedžotundide tõsistele ja rasketele ülesannetele-harjutustele-diktaatidele. Solfiinedest on kujunenud arvestatav kontsertansambel, kes osalenud konkurssidel ja kaunistanud oma lauludega mitmeid pidulikke sündmusi,” rääkis üks õhtujuhtidest.
Klassikalise- ja rahvamuusika kõrval jõudis kooli ka popmuusika. Mõned aastad tagasi hakkasid innukalt kitarri mängivad poisid õpetaja Kait Kallau eestvedamisel bändi tegema. Praegu tegutseb koolis nii suurte kui väikeste bänd. Sophie Demi esitas bändi saatel Heini Vaikmaa laulu „Mägede hääl”.
Klaveriõpetaja Andres Linnasmägi on oskuslikult bändiga liitnud oma õpilased Ebe-Triinu, Beriti, Maria ja Mirelli. Nelja klaveri kõrval lõid kaasa õpetja Kristi Rulli-Schvede akordioniõpilased, vahva trummitüdruk Eliise ja kitarripoisid. Kõlas kuulus hitt „Don’t worry, be happy!”
Käesoleva aasta „Sindi ööbik” Mirtel on laulusolistina esinenud väga erinevate saateansamblitega, aga ansambliga, kus saatelauljateks õpetajad – esmakordselt! Mirtel laulis üksnes talle omasel viisil ja ootamatu lõpuhõikega Gunnar Grapsi „Tühjad pihud”.
[pullquote]kus lõpevad sõnad, algab muusika[/pullquote]„Muusika on hingepalsam. Muusika paneb helisema maailma. Iga muusikaga veedetud tund muudab inimest jäädavalt positiivses suunas,” oli õhtujuht oma sõnades veendunud. Järgmisena esitusele tulnud loo ajal juhtus midagi ootamatut, kuigi ühe lauljanna käes olev roosiõis andis juba aegsasti põnevat eelaimdust. Koit Tamra laulu „Oma saar” esitasid Solfiined, solistid Mirtel ja Berit, klaveril Siim-Kaspar, viiuldajad ja kitarristid. Laulu viimasel kolmandikul astus elegantsel sammul lavatrepist üles muusikakooli esimese lennu vilistlane Egle Veltmann, et samuti kaasa laulda.
Muusikakooli direktor ja õpetaja Merike Teppan-Kolk mainis tänusõnades oma vanimalt pojalt õpitud tarkust – oskust suurelt unistada. „Pühendugem oma eesmärgile jäägitult.” Ja veel meenutas ta kunagi kellegi poolt öeldud sõnu: „Seal kus lõpevad sõnad, algab muusika.”
Kontsertosa lõpetas Vigala kihelkonnast pärit „Minoorne labajalg” ja sellele järgnesid vastastikused tänusõnad ning õnnitlused. Jana Malõh, Tori abivallavanem, kirjeldas Sindi muusikakooli ainulaadsust, milles väljendub pidevalt õhkuv power. „Tänu sellele lähebki teil alati hästi, mis on hästi super!”
Urmas Saard & Kärt Saard
Samal teemal:
Oleksin nagu kohal viibinud – väga soe tunne lõi südamesse. See 1. LEND on ikka üllatusi otsast otsani täis ja minul oli imekerge ja vaheldusrikas nendega koos õpetajaks õppida. “30”on see kõige sisukam aeg inimese elus. Jõudu-jaksu-ja pikka iga pisikesele ja sitkele (sisult suurele) koolile. Karl Ramm on kindlasti pilvepiirilt meid muhedalt jälginud.