Raigo Paulberg elab juba üle 30 aasta Sindis ja on arvatavalt seepärast üks parimaid linna elu tundjaid, seega ka arvestatav kohaliku kogukonna vajaduste mõistja ja esindaja suures Tori vallas. Seni Sindi linnavalitsuse koosseisus töötanud Paulberg jätkab teist kuud uues Tori vallavalitsuses.
Meie kohtumine toimus Sindi linnaraamatukogus, mis valmistas talle rõõmsa üllatuse, kui nägi laenutusosakonnas avatud harrastuspiltniku Helen Parmeni loodusfotode näitust. Helen on lisaks loodushuvile ka tõsiseltvõetav spordifotograaf, kes jäädvustanud Sindi sporti pika aja kestel. Paulberg on sama palju spordimees. Seepärast kandus esmane mõttevahetus ilma suurema sissejuhatuseta just spordile. Seda enam, et eile avanes selle talve esimene võimalus ka Sindi liuvälja jääl uisusamme harjutada.
Raigo Paulberg (R. P.): Sindi gümnaasiumi staadion vajab laiendamist. Võimalus on minna üle praeguse Tööstuse tänava. Uus tänav mööduks suuremaks ehitatavast staadionist väikese loogaga. Nii saaks jalgpallimuru viia normaalmõõtmetesse ja rajada ka eeskujuliku jooksuringi. Praegune asfaltkattega jooksurada on vist Eestis ainus. Staadioni jalgpallimuru ei vasta enam võistlusnõuetele. Varem toimunud rahvusvaheline noorte jalgpallivõistlus “Pärnu Summer Cup” tõi jalgpallurid ka Sinti mängima. Nüüd seda enam teha ei saa. Trenni võib teha.
Urmas Saard (U. S.): Vallavolikogusse kandideerimisel rääkisid, et pead tähtsaks noorte sportimistingimuste parandamist ja paljulapseliste perede toetamist sporditreeningutel ja muudes huviringides osalemisel.
R. P.: Sportimise võimalus on väga nigel. Kooli võimla remonti minekul tuleks sinna juurdeehitus teha. Maadlustrennid toimuvad praegu vana teenindusmaja endise apteegi ruumides. Seal on väga vähe ruumi, kus maadlusklubi Leo treener Kauri Mitt lastega tegutseb. Mina näeks treeninguid koolimaja juures. Seal võiksid olla teisedki võitlusalad: karatee, judo, poks. Mõelda tuleks eraldi tüdrukutele, peegelseinaga võimlemisruumile. Sindi perspektiivis näen esmajoones maadlust ja jalgpalli. Jalgpall loob hea eelduse kõigile teistele spordialadele edasi minekuks. Jalgpall on mänguline ala, mis toob väiksed põnnid spordi juurde. Põnne ei saa ju kohe sadat meetrit jooksma panna.
U. S.: Aga Sindis on ka noored tublid tõstjad Randel Mattiisen, Martti Šorin, Sander Šoll, Märt Jaanus Tammann, Indrek Raimond, keda Juhannes Kask treenib.
R. P.: Tõstjate kandepind on üle Eesti väga lahja. Kui ka üks mees on oma kaalus tõstmas, antakse ikkagi medal kätte. Maadlejad on ikkagi paremal järjel. Eelmine aasta tuli Leo nii vaba- kui Kreeka-Rooma maadluses klubilistes arvestustes teisele kohale. Neli meie klubi poissi käisid suvel Serbias EM-il Eestit esindamas. See on suur asi. Suvel tahaks poistega Ameerikasse, Michingani treeninglaagrisse sõita.
U. S.: Kuidas hindad Sindi Spordiklubi Kalju tegevust?
R. P.: Aga see vist enam ei toimeta. Mõned kabetajad ja tõstjad on Kalju all ja ongi kõik. Juriidiliselt on olemas, aga kas seal midagi rohkem ka veel on? Jalgratturid olid, aga need läksid ka vist Pärnu alla ära. Asju on, aga aktiivset tööd ma ei näe seal. Raekoja all olid nende ruumid. Mul oli vaja sinna sisse saada. Siis ma rääkisin Indrek Sauväliga telefoni teel, aga ma ei ole teda isiklikult kohanud ja ma ei teagi, milline ta välja näeb.
U. S.: Sindi hetkeseis, milline see sinu nägemuses üldiselt praegu on? Seda küsivad paljud sintlased.
R. P.: Tervikpilti vaadates jääb tunne nagu oleks sintlased nurka surutud. Mõtlen seda, et meile pole antud abivallavanema kohta. Aga see võib olla sellest, et me ise niiväga ei küsinudki. Kes mandaadiga sisse said, neil olid oma põhikohad olemas. Aga arvan, et asi loksub paika ja kui tegemisteks läheb, ega siis Sindit kõrvale ei jäeta.
U. S.: Millised on Sindi inimeste ootused?
R. P.: Otseselt ei oska öelda. Tähtis on see, et laululava saaks korda. Eks ujula probleem on samuti üleval. Osal rahval on hirm, et paisu lammutamisega ujula kaob ära, aga mina seda ei usu.
U. S.: Laululava korrastamisega on kiire, sest linnavalitsus sõlmis lepingu Pärnumaa laste- ja koolieelikute laulupeo korraldamiseks Sindis.
R. P.: Laulupeo korraldamisega ongi nüüd probleem. Seda me teame, et leping on sõlmitud, aga ega see nüüd väga ilus momendil välja ei näe. Lava projekt tuleb ära tellida. Praegu pole veel otsustatud, kas läheme vana rekonstrueerimisele või teeme teisiti. Peab arhitektidega konsulteerima. Võibolla tuleb täiesti uus projekt koostada ja laululava saab teise ilme? Aga laululava kindlasti tuleb, sest looduslikult asub see väga sobilikus kohas. Minu teada tuleb sinna juba mingi raha peale, aga kahjuks laste laulupeo ajaks küll korda teha ei jõua. Pakume korraldajatele välja, et vallavalitsus on nõus rahastama laulupeo toimumist kusagil mujal. Kui Sindi Rock sai mullu küll peetud, siis suure laste hulgaga praegusele lavale minek tekitab riske.
U. S.: Mart Tõnismäe kavandab selleks aastaks veelgi uhkemat Sindi Rocki kui eelmisel aastal. Mis saab rockist, kui ka selleks ajaks ei õnnestu lava korda saada?
R. P.: Sindi Rocki peame ikka ära, olenemata sellest, kui korda selleks ajaks laululava tehtud saab. Rock sellepärast ära ei jää. Seisan selle eest!
U. S.: Räägime ka teistest arendustest.
R. P.: Sindis on enamik tänavavalgustust, ma arvan 90 protsenti, 200 ja 400 W lampide peal, mis võtab väga palju voolu. Need me vahetame välja. Ootame KIK-i vooru ära, loodame sealt rahastuse peale saada. Kui ei saa, siis vaatab vald oma raha võimalused üle ja teeb ilmselt asja ikkagi ära. Terve tänavavalgustuse võrk saab LED valgustuse. Sellega saavutaksime Sindi valgustuse pealt kokkuhoidu 40 000 eurot aastas.
Sindi seltsimaja saal tuleb korda teha. Meil on suuruselt kolmas saal terve maakonna peale. Suur saal saaks muudetud mitmefunktsionaalseks. Võrreldes kontserdimaja üürihindadega saame meie seda kordades odavamalt välja üürida. Kasutajaid peaks siin jätkuma.
U. S.: Ruumikitsikusest on aastaid rääkinud nii muuseum kui noortekeskus.
R. P.: Pole neisse suutnud süveneda. Muuseumi ruumikitsikusest saan ma aru. Kindlasti tuleb pinda laiendada. Kas sama tänavat edasi minnes mõni vana maja korda teha või üle tee astudes mõni maja leida. Peab nõu pidama. Praegu ei ole Sindi muuseumist räägitud. Ilmselt ei ole veel kõigi asjadega jõutud tegeleda. Vallal on kaks muuseumit. Teine asub Toris. Ja nüüd ongi päevakorral katuse hanke korraldamine. Mina kardan, et Tori muuseumi katusel on tehtud vale paigaldust, sest see peaks ka ilma tõrvamata mingi 30 aastat rahulikult seisma, mitte midagi juhtumata.
Nagu ma olen kuulnud, on seltsimajas osa ruume kasutamata. Ma ei ole ise neid ruume läbi käinud. Kui maja läheb remonti, siis tehakse need ruumid ka korda ja äkki on võimlik noortekeskus hoopis seltsimajja mahutada. Sel juhul saaks vangerdada ja muuseumi praegusesse noortekeskusesse üle viija. See maja on jupp maad suurem ja samuti ajaloolise arhitektuuriväärtusega.
Praeguse sotsmaja või supiköögi teeme samuti korda. Üleval olid korterid. Need on praegu korrast ära, aga sealsed ruumid saaks anda näiteks naisseltsi kasutada. Töökorraldus tuleks sotsmajas ka ümber mõelda. Täpselt praegu veel ei tea.
Raekoda läheb samuti remonti. Vanad projektid on Tartust välja otsitud ja toimetamine juba käib. Kuna ruumi ei ole piisavalt, asuvad vallavalitsuses töötavad inimesed erinevates paikades. Korterite arvelt saaks ruumi juurde. Raekojas oleva elamispinna all on umbes sada ruutmeetrit. Kokku on hoones 600 ruutu. Väljast tehakse samuti korda. Merepoolne külg laguneb. Esialgse projekti järgi tuli välja, et tornil pidanuks olema kolm püstist akent. Aga seda me ümber tegema ei hakka.
U. S.: Pead lugu heakorrastatud linnast ja vallaruumist, mis on omavalitsuse visiitkaardiks.
R.P.: Pidasin silmas seda, et kui Paikusel näeb niidetud muru, siis Sindis tehakse heina. Mõtlen küll kogu valda, aga Sindi on kompaktsem ja siin paistab see rohkem silma. Kui sa hakkad mööda jõe äärt minema Paikuse poole, siis saad aru, millest jutt. Silma riivavad lagunenud hooned. Kui omanikud ei saa korda, tuleb sundvõõrandada. Probleemiks on endine kutsekoolihoone. Viiral on üks individuaalelamu, mille linn sai omale. See tuleb maha võtta. Neid lobudikke on veelgi. Raudtee ja Karja tänava nurgal olev lobudik on muinsuskaitse all.
U. S.: Oled öelnud, et vähem tähtis pole ka vaba aja veetmine, nõu ja toetus kulub ära rahvaürituste korraldamisel. 24. veebruari hommikutel olen sind märganud pidulikul lipuheiskamisel. 1. mail saab Sindi 80.
R. P.: Kui linn saab 80 aastat vanaks, siis tuleb seda tähistada. Kui suurelt? See on otsustamise koht. Usun, et vald tuleb siin oma mõtte ja abiga, ka rahaliselt kaasa. Eelmiste aastate mailaada korraldaja on ära öelnud, aga Juliuse kohviku omanik on huvitatud selle jätkamisest. Juliuse naised võtavad korraldamise üle. Nemad avavad peatselt ka endise Jaama kohviku, mille uus nimi on Julius. Hakkavad ka saiu küpsetama, kondiitri ahi on sees.
Olen oma juures Karja tänaval linnarahvale jaanipäevade tähistamist korraldanud sellepärast, et keset Sindit pole linnavalitsus seda teinud. Minu mõte on hakata ikkagi lauluväljakul jaanituld korraldama. Tuleb aru saada sellestki, et minu juurde ei mahu nii palju rahvast kui jaanitulele tulla tahetakse. Lauluväljakule mahub palju rohkem. Tule tegemiseks ka palju sobivam koht, ei ole elumaju läheduses.
U. S.: Väga oluline on rääkida hariduse valdkonnast.
R. P.: Sindi gümnaasiumis käivate õpilaste hulk on viimaste aastatega tublisti kasvanud. Kas Sindis peaks gümnaasiumiga jätkama või mitte, seda ma ei oska vastata, sest ei ole analüüsi teinud. Seda on võimalik välja arvestada, kui palju lapsi peale tulemas on. Põhimõtteliselt muidugi võiks gümnaasium ikkagi kesta. Kes tahab mingile erialale keskenduda, läheb muidugi Pärnu. Aga Sindi gümnaasiumis on ju ka oma kallakud olemas. Tugev on ajakirjanduse kallak. Hiljuti kooli külastades nägin koolitelevisiooni, SG Reporterit. Miks õpilasi nii palju pole kui võiks olla, selles peab mingi konks olema. Aga ma tõesti ei tea seda põhjust. Mul oma lapsed käivad Paikusel ja sellepärast ma pole pikka aega Sindi gümnaasiumis käinud ega tea kõiki asjaolusid. Nüüd ma käisin üle pika aja seal.
U. S.: Millise esmamulje said?
R. P.: Esmamulje on see, et koolimaja vajab remonti ja sisustuse uuendamist. Ühes klassiruumis oli mööbel selleaegne, kui mina koolis käisin. Nägin 45 aasta taguseid asju klassiruumis. Katus ja aknad on väljavahetatud. Hulga tööd on ära tehtud. Aken oli küll ära vahetatud, aga akna plekki polnud pandud. See lagundab müüri, kui vesi vahele läheb. Ammu olen mõelnud, et paraadtrepp tuleks taastada. Selleks läheb tahet vaja ja muud ei midagi. Maksumust ei ole ma veel arvestanud. Rääkisin ka vallavanemale ja temagi oli selle mõttega päri.
U. S.: Koolimaja juurde kavandatakse mälestusmärki Seljamaale.
R. P.: Siit pärit inimese tegemist tuleb austada. Minu toetus on täiesti olemas.
U. S.: Milline on sinu nägemuses Sindi aasta või nelja aasta pärast?
R. P.: Üldmulje tuleb korda saada ja peab ära otsustama, kus see Sindi keskus hakkab olema? See tuleb välja mõelda! Eks ta siin seltsimaja lähedal ikka peaks olema.
U. S.: Kuidas sa linnarahva ootuseid ja soove enda jaoks teadvustad? Ei ole sind kohanud näituste avamistel, kontsertitel ja muudel linna üritustel, kus kogukonna liikmetega kohtumised on vahetumad.
R. P.: Eks ma pean hakkama rohkem avalikel üritustel käima. Nädalavahetustel olen ma tihtipeale ära võistlustel. Peab ikka leidma rohkem võimalusi rahva seas liikumiseks, et inimesed saaksid paremini nööbist kinni hakata ja rääkida oma mõtetest või muredest.
Vestluse pani kirja Urmas Saard
→ Raigo Paulberg on sündinud 1956. a Pärnus
→ Lõpetanud Pärnu Koidula gümnaasiumi 1975. a
→ Kõrgharidus EPA (Eesti Maaülikool) aiandusagronoomi erialal
→ Elab Sindis alates aastast 1987
→ Ettevõtja aastast 1990
→ Erakond Isamaa ja Res Publica Liit liige ajavahemikul 13.01.2014 – 01.08.2017
→ Kuni 2017. a veebruarini Sindi linnavolikogu liige
→ Peale seda Sindi linnavalitsuse liige
→ Alates 27. novembrist 2017 Tori vallavalitsuse liige
→ Valimisliit Uus Koduvald
→ Vaba aeg kulub maadlusele, maadlusklubi Leo treener-nõustaja
→ Pere neljast lapsest kaks vanemat elavad iseseisvalt, noorem poeg õpib kaheksandas ja tütar esimeses klassis.