Jõululaupäeva laulud ja jutlus Pärnu Raeküla Vanakooli Keskuses jutustasid lihtsuse ilust.
[pullquote]Üksnes tema, kellel on jumalik vägi ja samas tuttavad inimelu rajad – on meie Õnnistegija ja hoidja![/pullquote]„Pärnu Oikumeeniline Naiskoor on aastaid esinenud Raeküla Vanakooli Keskuse jõuluteenistusel,“ ütles koori juht Ester Murrand. „Laulame oma armastatud jõululaule. Neist üks on kindlasti Timo Lige, Kärdla muusikaõpetaja ja pastori, nö Lauluisa, üliviljaka ja hinnatud helilooja lugu “Jõuluteel”, mis räägib jõulude sügavamast tähendusest,“ tutvustas Murrand. Veel lauldi “Jõuluöö hümni”, mis on Soome tuntud kristliku helilooja Simojokki laul. Pätsi aegse koolimaja saalis kuuldi ka traditsionaali “Greensleeves”, seda siiski jõulusõnumi eestikeelsete sõnadega. Alari Allika viisil ja sõnadel “Astub tasa” kõlas uue versiooni ja kooriseadena. „See on imelise, inimliku, sügava, kuid lihtsa sõnumiga laul rõõmusõnumist, mis meie südameisse jõuluõhtul astub,“ selgitas Murrand. Aleksander Abeli “Jõuluööl“ kanti ette Pärnu Eliisabeti kirikus kolme kollektiivi kontserdi ühendkoori loona, mida nüüd võis uuesti kuulda.
Pastor Joosep Tammo jõulujutluses kuuldi ammu tuttavaks saanud ingli sõnu: „Ärge kartke! Sest vaata, kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas päästja, kes on Issand Kristus.“
Jutlustaja sõnul ei ole jõulud ainult kingituste aeg, vaid jõulud on ise kingitus. Sealhulgas ka aasta kõige kaunimate laulude kingitus. „Tänavu möödub 180 aastat ühe laulu sünnist, mis paljudel meie seast on meeles ja peas. Kahjuks on see laul eesti kultuuriruumis jäänud lastelaulude rubriiki ja välja kiriklikest lauluraamatutest. See laul ei ole nii kuulus nagu „Püha öö“ või „Üks roosike on tõusnud“. Kuid selle laulu eriline väärtus seisneb muus. Laulu autor Wilhelm Hey võttis 1837 aastal lühidalt ja südamlikult kokku kogu jõulusõnumi,“ rõhutas Tammo.
[pullquote]Wilhelm Hey võttis 1837 aastal lühidalt ja südamlikult kokku kogu jõulusõnumi[/pullquote]1. Igal aastal jälle ilmub Jõululaps
Neitsi Maarja sülle, et meid õnnistaks.
2. Astub rõõmsal palgel majast majasse,
Pühal jõulu valgel rajast rajasse.
3. Meile sisse astu, meel meil rõõmsaks tee,
Õnnest sulle vastu lapsed rutake.
Selgituste lisamiseks kasutas Tammo siiski selle laulu saksakeelseid sõnu: „Igal aastal jälle tuleb Kristuslaps / Alla ilma peale, kus me oleme.“ Igal aastal ei tule jälle mitte kuused, jõuluvana ja päkapikud. Igal aastal tuletatakse jälle meelde, et Jumal sai Inimeseks. „Ta sündis Petlemmas abitu ja õrna lapsena, aga me ei tohi unustada, et mitte tavalise lapsena – vaid Kristuslapsena.“ Kristus tähendab kreeka keeles messiat (võitut) – valitsejat, kelle ootusest olid kirjutanud muistsed prohvetid ärevatel ja pimedatel aegadel.
Kuid ta ei tulnud võimutsema. „Tuleb õnnistusega majast majasse, / Kõnnib kõigil meie teedel sisse välja ka.“ Jumala Poja tulek lõimus kõigi maiste teede ja radadega. Tema vanemad olid sunnitud rahvaloenduse tõttu jätma Naatsareti ja tulema Joosepi kodulinna Petlemma, et lasta Rooma maksuametil ennast kirja panna. Ometi oli sünniööl tema majaks vaid loomalaudana kasutatud koobas Petlemma linna taga asuval väljal. Lapsepõlve esimesed aastad veetis ta koos vanematega paguluses Egiptuses. Olude paranedes tulid vanemad Naatsareti tagasi, kus ta tegi isa kõrval kuni 30-nda eluaastani puusepa tööd. Siis ta alustas õpetajana – õpetades ja tervendades. Ta astus vagade ja patuste juurde sisse. „Tema tulek tõi alati kaasa õnnistuse. Ja nõnda on see sündinud läbi 2000 aasta,“ kõneles Tammo.
Ja jätkuvalt saksa keelset teksti kasutades tuli pastor kolmanda mõtte juurde: „On ka minu kõrval tundmatult, / Et mind armsa käega saata ustavalt.“ Ta ei ole ka sinust ja minust kaugel. Vahel asub meie läheduses nagu tundmatu teeline Emmause jüngrite kõrval, kuni nad ta õhtu tulles ära tundsid.
Jumal tuleb lapsena, ta astub meie ellu vahel ka vähemate vendade ja õdede näol. Mõnikord me tunneme ta ära alles tagantjärgi. „Ta oli ustavalt meie vanemaid oma armsa käega juhtimas. Ta ulatab ka meile oma toetava käe, oleme me siis väiksed või suured, noored või vanad.“
Tammo sõnul sobituvad need mõned read 180-aastasest jõululaulust hästi inglikoori ülistuslaulu: „Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel.“ Jutlustaja soovis, et Jeesus Kristus võiks jõululapsena olla sulle ja mulle nii saatjaks kui kaitsjaks. „Üksnes tema, kellel on jumalik vägi ja samas tuttavad inimelu rajad – on meie Õnnistegija ja hoidja! Aamen.“
Urmas Saard
Samal teemal:
