Vabaühenduste liit otsib kodanikuühiskonna aasta tegijaid. Aasta tegijatena tunnustab vabaühenduste liit EMSL kodanikke, vabaühendusi, ettevõtteid ja algatusi, mis on viimase aasta jooksul oma tegevusega ühiskonda paremuse poole liigutanud. Märkimist väärivad eeskujuks olnud vabaühendus, tähelepanuväärseim missiooniinimene, aasta mõjusam tegu ning teisedki, kes on oma tegevusega vabakonna kasvule kaasa aidanud.
“Kodanike julgusel ja pealehakkamisel on hästi toimiva ühiskonna ja demokraatia arendamisel esmatähtis roll. Aasta tegijatena soovimegi tunnustada neid, kes ei jää probleeme märgates ootama, vaid otsivad koostöö kaudu lahendusi”, selgitas vabaühenduste liidu juhataja Maris Jõgeva. “Kuna 2017 on laste ja noorte kultuuriaasta, on eriti oodatud tähelepanekud noorte suunal korda saadetust. Teiseks tahame üles leida üle Eesti avatust ja mitmekesisust väärtustanud inimesed ning algatused.”
Kuigi kategooriad on läbi aja muutunud ning sõltuvad ennekõike väärilistest nominentidest, pärjatakse tavaliselt igal aastal järgimised:
→ Aasta vabaühendus, kes organisatsioonina on nii eeskuju, liigutaja kui mõjutaja
→ Aasta avaliku võimu esindaja, milleks võib olla kodanikuühiskonna edenemist toetanud asutus või inimene
→ Aasta ettevõte, kas siis sotsiaalne või mitte, aga kindlasti selline, kes on enam kui sponsor
→ Aasta missiooniinimene, kes teeb häid asju südame, hinge ning mõistusega
→ Aasta tegu, milleks saab nimetada märgilisima mulluse muutuse kodanikuühiskonnas
Märguanded kõigist eeskujuks sobivatest kandidaatidest on oodatud 22. detsembrini veebiankeedil või aadressil info@heakodanik.ee.
Varem on aunimetus omistatud näiteks eraannetajale Neeme Järvile, Aasta tegijad 1999 (märksõna: uued ideed ja panus ühiskonnaelu edendamiseks); Sindi gümnaasiumi õpetajale Eneli Arusaarele, Aasta tegijad 2003
(märksõna: aktsioonide korraldajad ja masside liigutajad);Pärnu Vabahariduskeskusele, Aasta tegijad 2009 (Aasta vabaühendus); samuti Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsile, Aasta tegijad 2011 (Aasta vabaühendus).
Urmas Saard