Nõndanimetatud Eesti Hollywood ja metsamuuseum on ühed esimesed asjad, mis seostuvad praeguse Sagadi mõisaga, aga kohale jõudes lummab külastajat esmalt just riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis, mis otsast lõpuni korrastatud.
Kui suur buss Sagadi mõisa peahoone tagaküljelt härrastemajale lähenes, pani tiigilt peegelduv punane kivikatus ja seina roosad-valged värvid TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli rahva imetlusest ahhetama. Armastuse sümbolina kirjeldatav tiik ja sügisvärvides loodus tervitasid esimesena järjekordseid külastajaid, kes moodustavad aasta peale jagatud mitmekümne tuhandelisest huviliste hordist üksnes tühise murdosa. Erkroheline muruplats keset hiiglaslikult suurt mõisa õueala meenutab täismõõtmetes jalgpalliväljakut, mille ääres kaunis kõrghaljastus, varaklassitsistliku peahoone esikülg ja selle vastas kaugel üle rohetava väljaku paistmas kuldse nupuga kellatorn ja peavärav. Lisaks palju muud silmapaistvat, mille korraga haaramine näis võimatuna. Seepärast võtsime aega, et kõigega ükshaaval lähemalt tutvuda.
Esmakordselt on mõisa mainitud aastal 1469. Viimane võõrandamiseelne omanik Ernst von Fock lahkus suure füüreri kutsel Saksamaale aastal 1939. Kuni 1974. aastani kasutas peahoonet kool. Nüüd omab mõisakeskust Riigimetsa Majandamise Keskus. Temale kuuluvad mõisasüdames asuv metsamuuseum, looduskool, restoran ja hotell.
