Peamiselt TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatest koosnev seltskond saabus suure bussiga Paide Vallimäel aset leidnud viienda Arvamusfestivali esimesele päevale hästi varakult, et toimunust võimalikult palju haarata.
Siiski ei üritatud maratonjooksuga ühe teema käsitluse juurest järgmise, ülejärgmise ja üle-üle… juurde kiirustada. Ilus ilm meelitas ka niisama istuma, omavahel vestlema või päris juhuslikel kohtumistel erinevate inimestega mõtteid vahetama.
Karikakrakujulise Eesti sümboolikaga telgi kõrval astus esimesena juurde Maria Murakas, omaaegne Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik, kes on nüüd Vabaerakonna kommunikatsiooninõunik. Lubasin tulla tuleviku kogukonna arutelu kuulama kahel põhjusel. Esiteks soovisin kuulda, mida räägib president Kersti Kaljulaid. Teist põhjust talle ei öelnud, aga otsust mõjutas ka Maria kutse.
President pühendas tänavuse iseseisvuspäeva kõnes tähelepanu kogukondadele. Ta kirjeldas Eesti ühiskonda, kui vitstest punutist, milles kõik on läbi põimunult paindlik, aidates meil sellisel viisil olla valmis 21.sajandi ühiskonnaelu mõistlikuks korraldamiseks. Sama mõtet kordas president ka täna.
Kaljulaid julgustas kogukondlikust tegevusest osa võtma ja innustas kaasama teisigi inimesi. Presidendi seisukohalt peab kogukondlus kahtlematult arenema. Samas saab see toimuda üksnes rahva enda initsiatiivil. „Riiklikult seda reguleerida ei tohi ega saagi.“ Kaljulaid selgitas, et inimesi tuleb innukamalt kaasata kogukondade tegevusse. Ta meenutas enda kogemust ajast, kui kuulus Brüsseli 400 inimesega eestlaste kogukonda. Tema hinnangul peaks kogukonna kaasatus olema oluliselt suurem kui napp 10 protsenti.
Kogukonna arulelu juhtis Kaul Nurm. Vestluses osalesid Vabaerakonna esimees Artur Talvik ja teadusfilosoof Kaupo Vipp. Küsimustega sekkusid teemasse ka kuulajad.
Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakonna teatel kohtus Kaljulaid ka parlamendiväliste erakondade juhtidega ja arutas nendega poliitilise süsteemi avatust, esindus- ja osalusdemokraatia vahekorda ning parlamendiväliste erakondade võimalusi poliitilises protsessis osaleda. Parlamendiväliste erakondade juhid tõid välja raskused, mis neil oma tegevuse korraldamisel on. Pikemalt arutati ka tervishoiu korraldust, kultuuripoliitikat ning väiksemate erakondade rolli ühiskonnas.
Üheaegselt aruteluga ajas oma asja telgist mõne sammu kaugusel Tartu ülikooli emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar, samuti sama erakonna liige. Professorile omase oskusliku argumenteeritusega selgitas ta kõigile huvilistele, et konsultatsioonifirma Ernst & Young analüüsi hooletult koostatud tulemused olevat sedavõrd ebapädevad ja seega ka ebausaldusväärsed, et neid ei või ega saagi kasutada ülitähtsa Rail Balticu trassi ning rajamisviisi optimaalseks valikuks.
Vallimäel hakkas silma Eesti Maaülikooli üliõpilaste ehitatud pneumobil. Kaks sarnase välimusega sõidukit liiguvad suruõhul. Pisemal tõusul vajasid hobikarti meenutavad pneumosõidukid ka täiendavat kondijõudu, aga sellele vaatamata jättis leiutis põnevust tekitava mulje.
See ei puudutanud küll Arvamusfestivali korraldust, aga vaadet häirisid sealsamas Vallimäe kõrval oleval majal heisatud lipud. Eesti ja Soome lipp olid vardas vales järjestuses. Taolist asjatundmatust kohtab pidevalt ja pea kõikjal.
Vallimäelt maha jalutades võis ka all-linnas huvipakkuvat märgata. Tallinna tänava ääres äratas tähelepanu suurem valge telk, mille sissepääsu ees oli üsna suur tunglemine. Teadetetahvlile oli kirjutatud „Meie konservatiivne tulevik“. Viie arutleja hulgas istus ka Markus Järvi, SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks üks asutajatest ja juhatuse liige ning portaali Objektiiv uudiste- ja arvamustoimetaja. Näib, et konservatiivsed hoiakud pole oma tähtsust minetanud ja huvi sellelaadsete teadmiste vastu püsib endiselt üleval.
“Kuna viibisin arvamusfestivalil esimest korda, siis ei teadnud täpselt, mida oodata, kuid konservatiivse mõtte vastu üles näidatud huvi Vikerkaare ja Müürilehe telgis näis olevat tõepoolest üllatavalt suur,“ lausus Järvi õhtu saabudes. Ta selgitas, et oma rolli publikumenus mängisid loomulikult esinejad, kellest Hardo Pajula ja Maarja Vaino oma selge mõtte ja nüantseeritud väljendusoskusega peaksid olema tuttavad ka pahemale kalduvale publikule. „Kogu debati korraldamise juures üllatas mind eelkõige vasakliberaalide lüke: kutsuda oma suunitluselt selgelt liberaalse seltskonna telki neli konservatiivi. Minu teada oli see esimene kord üle pika aja, kus kultuurilist hegemooniat nautiv liberaalsus võtab pikalt kuulda konservatiivide argumente. Vestlust juhtis Tarmo Jüristo, kellele mul on antud arutelu raames öelda vaid kiidusõnu,” vahendas päeva muljeid Järvi.
Tervelt kuu pikkuselt puhkealaks muudetud Paide Keskväljakul olid kauplemisega kohad sisse võtnud päris tumedanahalised inimesed. Nad tegid jalamaid meele rõõmsaks, kui hüüdsid valjul ja selgelt arusaadaval häälel „Tule siia!“ Letile lähenedes ja üritades riigikeeles jätkata pidi siiski tõdema, et üle kahe hästi selgeks õpitud sõna veel öelda ei suudetud. Aga asi seegi. Paistis, et inglise keelest saadi veidi rohkem aru, vähemalt üks noormeestest. Tagaseinast paistis silt, millele oli kirjutatud Vao köök.
Ükskõikselt ei saanud jätta tähelepanuta EELK Paide Püha Risti kirikut, mille torn paistab kätte igast linna otsast vaadates. Kogudus kavatseb riigi sajandaks juubeliks ehitada lõpuni kiriku oreli. Vendade Kriisade poolt 1933. aastal valminud orelil puuduvad kolm keelregistrit, mida nüüd viib lõpuni Tannil Kriisa lapselaps Hardo Kriisa, kes on pilli palju aastaid hooldanud.
Kavatsuse elluviimiseks algatati korjandus. Kõik abivalmid inimesed saavad panustada Paide kultuuri arengusse ja teha vääriline kingitus Eesti riigile. Annetusi saab teha SEB pangakontole EE691010702000729006 märgusõnaga “Orel” või kirikus olevatesse korjanduskastidesse.
Kiriku peaukse ees olev müügilett kutsus ostma. Müüja pakkus uut raamatut, mille esitlus on kohe Arvamusfestivali raames algamas. Nimelt on kirjastus Gallus teinud algust konfessiooniülese raamatusarjaga „Meie vaimulikud“, mis toob Eesti suurepäraseid vaimulikke ükshaaval lugejateni, avades nende elu, tegemisi ja arusaamasid. Avaraamatus avab ennast poeet, poliitik ja vaimulik Avo Üprus. Sarja koostaja ja toimetaja on Margit Arndt-Kalju.
Raamat kaenla all ja hulk häid elamusi põues, kuid tagasi Pärnumaale pääsemini ei osutunudki nii hõlpsaks. Buss ei mahtunud Kaevu tänava parklast autode rohkuse või mõnede autojuhi hoolimatuse tõttu suurele teele pöörama. Pidi kannatlikult ootama, kuni keegi segavate autode juhtidest üles leitakse. Poole tunni möödudes see õnnestuski tänu tublidele vabatahtlikele ja politseile. Õnneks kellegi tuju sellest pikalt häiritud ei saanud, aga mõtlemisainet on ilma arutlemiseta sellestki episoodist võtta.
Urmas Saard