Kuigi Kindral Johan Laidoneri selts on selle sajandi kõigil aastatel viinud võidupühale eelnenud päeval paraadilinnadesse Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud mälestustuld, pole vaatamata Sindi lähedale naabrusele Toriga selles linnakeses veel kunagi varem tuld tervitatud, aga tänavu leidis seegi sündmus aset.
Toris süüdatud ja pühitsetud mälestustuli jõudis esmalt võidupüha maratoni tõrvikukandjatega Pärnusse. Rüütli platsil andsid tõrvikutega teatejooksu läbinud sportlased tule üle seltsi esimehele Trivimi Vellistele, kes on väga palju aastaid koos Laidoneri seltsi noortega mälestustule paraadilinnadesse toimetanud. Eesti Vabariigi väljakuulutamist tähistava monumendi trepil peetud lühikese, kuid piduliku tseremoonia järel asuti õhtu eel enne poolt kaheksat teele. Tänavu saatsid kaitseväe soomukil liikuvat tuld lisaks Velllistele veel seltsi tegevjuht Jan Enriko Laidsalu ja liikmena Kaur Laurimaa, samuti seltsi tegevust toetavad Tabasalu gümnaasiumi 8. klassi õpilased Maria Lont ja Diana Peterson. Pärnus liitusid tule saatjatega ka kolm Audru noorkotkast: Taavi Raudkivi, Tanel Vaikjärv ja Karl Mumme.
Sindis ootasid tule läbimist linnapea Rein Ariko, segarahvatantsu rühm Omasoodu ja mõnikümmend linnakodanikku.
Tavapäraselt ütles esimesena tervitussõna Trivimi Velliste. Seistes ajalooliselt tähendusliku Presidendi kella all osundas Velliste Konstantin Pätsile, kellega on otsene seos nii Sindi raekoja ajanäitaja, kui ka võidutule traditsiooni algatamisega. Aastal 1934 oli hilisem Eesti Vabariigi esimene president riigivanem ja tollel suvel tähistati Landesveeri ehk Balti maakaitse üle saavutatud võidu 15. aastapäeva. Tookordse siseministri Kaarel Eenpalu algatusel jagati esmakordselt võidutuld maakondadesse. Velliste soovis, et kaunis traditsioon tiksuks Presidendi kella taktis jäävalt ka edaspidi.
[pullquote]Sõjamasin, mis siin täna peatub mälestustule teekonna jätkamiseks, jäägugi täitma rahumeelseid ülesandeid[/pullquote]Sindi linnapea Rein Ariko ütles vastutervituseks, et on rõõm tervitada tuld, mis süüdatud austusavalduseks neile, kes võitlesid Vabadussõjas ja meie kodumaa sõltumatuse eest ka hilisematel aegadel. „Võidupüha on kindralmajor Ernst Põddra omaaegse päevakäsu kohaselt püha saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, mälestuseks, kui meie riigi saatus oli tõsiselt kaalukausil,“ tsiteeris linnapea kunagist Eesti väejuhti. „Täna oleme lootusrikkad,“ jätkas Ariko. „Sõjamasin, mis siin täna peatub mälestustule teekonna jätkamiseks, jäägugi täitma rahumeelseid ülesandeid ja ärgu olgu meie kaitseväel koos liitlastega vajadust teha mitte ühtegi lasku kalleletungija suunas.“ Veel soovis linnapea, et mälestustulest ja võidutulest süüdatud jaanilõkked tooksid meie hinge rahu ning kindlustunnet, et Eesti riik saaks hoitud ja kaitstud. „Süütame sellest tulest küünla ja anname hoiule seltsimajja, et järgmisel päeval võtta ja süüdata sellest linna jaanituli.“
Tervituste järel tantsis segarahvatantsu rühm Omasoodu.
Pool üheksa peatus tuli Vändra Vabadussõja monumendi juures. Seal rääkis tervituseks Jan Enriko Laidsalu, kes lisaks innukale tegevusele seltsi elus õpib ajakirjanikuks. Temagi kõneles Vellistele iseloomulikult kindlal häälel ja paberilt maha lugemata. Vändra volikogu esimees Priit Enok läitis mälestustulest kaks küünalt. Mõlemad asetati mälestusmärgi jalamile. Vändra lõõtsamängijad tervitasid saabujaid pillimänguga ja jäid veel tule saatjate lahkudeski mängu jätkama.
Kui ühel aastal tervitas Türis mälestustuld vihmasadu, siis sedakorda paistis lauluväljakul päike. Tuld tervitas suur hulk pidutsevat rahvast ja Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann.
[pullquote]Paide linnapea Siret Pihelgas ja Velliste hoidsid mõlemad mälestustule tõrvikut, kui sammusid suure rahvahulga keskelt läbi.[/pullquote]Järvamaal tehti teine peatus Paide Vallimäel, kus toimus suur jaaniõhtu pidu ja tule saabudes oli parajasti laval esinemise lõpetanud Paide ühisgümnaasiumi vilistlasrühm Seltskond. Jaanitule asemele püsti aetud puud ootasid mälestustule leegist süütamist. Paide linnapea Siret Pihelgas ja Velliste hoidsid mõlemad mälestustule tõrvikut, kui sammusid suure rahvahulga keskelt läbi. Nende sammumist ja lõkke süütamist saatis torupilli mäng.
Järgmisena tervitas tuld Järva-Jaani alevi rahvas oma kihelkonna Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juures. Mälestusmärgi küljel on Lydia Koidula sõnad: „Eesti muld ja Eesti süda, kes neid jõuaks lahuta. Taas ütles tervituse kohalviibinutele Laidsalu. Teiste hulgas olid kohal ka noormehe vanaema ja vanaisa. “Tule kandjaid tervitas Järva-Jaani vallavanem Arto Saar. Luuletusega esinesid kaks kodutütart. Õhtu jahenedes kinkis vallavanem teelistele teepakke kaasa. Laidsalu vanaema asetas saateauto istmele enda küpsetatud soojad pirukad.
Kella seierid asusid juba veerand tundi üle üheteistkümne, kui soomuk jõudis Ambla kalmistu väravasse. Tulijaid üllatas Konstantin Pätsi muuseumi tegevjuht Elle Lees, kelle isa Armand Kask on sündinud Ambla kihelkonnas. See paik seob teda siiani. Lees võttis Velliste vastu lilledega. Vabadussõja mälestusmärgi ees seisid noorkotkad. Esinesid kodutütred, neist üks mängis kannelt. Kõneles Ambla koguduse õpetaja Tõnu Linnasmäe.
[pullquote]Kadrinas oodati tule saabumist kesköö tunnil mälestuskalju juures.[/pullquote]Edasi jätkus tule teekond Lääne-Virumaal. Kadrinas oodati tule saabumist kesköö tunnil mälestuskalju juures. Kahtlematult on tegemist ühena omapärasematest Vabadussõja mälestusmärkidest. Mälestuskalju ei pidanud jäädvustama üksnes selle kihelkonna sõjaohvrite mälestust. Korraldajad pidasid ausamba püstitamisel silmas kogu rahvuslikku liikumist, mille sihiks oli seatud nüüdseks juba riikliku iseseisvuse kättevõitmine. Monument taasavati 1990. aasta võidupühal. Vastuvõtu korraldas vallavolikogu esimees Jaanus Reisner. Kohal oli rahvatantsurühm Kahevahel. Musitseeris noortebänd Waxxers, koosseisus Georg Eessaar, Kristjan Laugesaar ja Regina Sundejeva. Reisner võttis Velliste käes olevast tõrvikust tule oma tõrvikusse ja jagas seejärel tuld teistele valla kodanikele.
Jaaniöös viidi mälestustuli hoiule Rakvere Kolmainu kirikusse, kuhu juba varem oli toodud muinastuli. Hommikul võttis Rakvere abilinnapea Rainer Miltop muinastule ja Jan Enriko Laidsalu mälestustule. Ühiselt sammuti võidupüha hommikul väikesel künkal kõrguva virulaste vabadussõja monumendi juurde, kus Laidsalu ja Miltop ühendasid kaks tuld võidutuleks.
Samalt künkal asuv mälestusmärk on nähtav ka paraadi toimumise paigast, kus president Kersti Kaljulaid saatis võidutule maakondadesse laiali.
Urmas Saard