Sindi kooli värv on punane. Jalutades rahulikus väikelinnas Sindis on raske mitte märgata majesteetlikku 1901. aastal ehitatud punastest tellistest koolimaja, mis on üks linna sümbolitest. Kooli sümboliks on aga maja ees kasvav punane vaher. Nagu eesti keeltki, on ka kooli sümbolit mitmed korrad püütud oma auväärselt kohalt minema pühkida, kuid ajaloo keerdkäikude kiuste on puu taas sirgumas oma ajaloolises asukohas. Kooli logoks on andnud ainet selle sama punase vahtra leht. Ja koolipere armastab oma sümboleid ning kasutab neid suurima aupaklikkusega ka kõikidel tellitavatel meenetel, mistõttu on needki valdavalt punased.
„Tahtmata küll punast värvi ületähtsustada, on viimastel aastatel koolil sujunud koostöö väga hästi teisegi punast värvi oma tunnusvärviks pidava institutsiooniga – Päästeametiga. Ainsana Pärnumaa üldhariduskoolidest saab Sindi Gümnaasiumis valida valikainena vabatahtliku päästja eelkutseõppe,“ räägib Ain Keerup, kellel tänavu täitub kümme pingelist tööaastat Sindi gümnaasiumi direktorina.
Ainulaadset leidub selles koolis veelgi ja tänavu on erakordselt eaka haridusasutuse eluloos muljetavaldavalt palju ümmarguse numbriga tähistatavaid ajamärke vähemalt poole tosina jagu.
Vestluse alguses näitab Keerup paljude fotodega kujundatud ülevaatliku tekstiga kooli tutvustavat voldikut. Pildid kõnetavad lugejat ise ja säästavad kogenud tippjuhi aega, mis muidu kuluks vestluspartnerile koolist üldmulje loomiseks. Kuigi ega direktor kooli tutvustamata läbi saa, sest läheneval infomessil Suunaja 2017 tuleb nii temal, direktori asetäitjal Margit Rebasel kui ka 10. klassi õpilastel Chätlynil, Elirial, Nettyl ja Egonil vastata sadadele küsimustele, mida esitavad Sindi gümnaasiumis õppimisvõimalustest huvitatud noored.
[pullquote]arvukalt seitsmega lõppevaid daatumeid[/pullquote]Kooli tutvustavast trükisest eristab silm arvukalt seitsmega lõppevaid daatumeid. Muidugi ei tähenda tähelepanek seda, et ülejäänud aastaarvude juurde märgitud viited kooli ajaloost oleksid oluliselt vähem huvipakkuvad.
Aastal 1837 avas Sindi vabriku omanik J. C. Wöhrmann elementaarkooli välismaalastest töötajate lastele. Seega on Sindis haridust omandatud juba 180 aastat ja saab kohe selgeks, miks kooli fuajeesse on asetatud Wöhrmanni kipsbüst. 160 aastat tagasi reorganiseeriti õppeasutus eesti, saksa ja vene kooliks, mis tähendas eesti keele esile tõusmist ühena õppekeeltest. 130 aastat tagasi asutati Sindis Eesti esimene ministeeriumikool. 50 aastat tagasi valmisid kooli juurdeehitus, internaadihoone ja söökla. 30 aastat tagasi alustati kaubanduse õpetamist, mis tänaseks on küll oma populaarsuse kaotanud, kuid kool muutubki koos ajaga. Laskmata ennast eksitada faktist, et Sindi gümnaasiumiks nimetati kool 20 aastat tagasi, antakse keskharidust Sindis juba aastast 1954. Kooli gümnaasiumiks nimetamise puhul lõi Ene Tapfer Sindi gümnaasiumile visuaali, millel oleva vahtralehe kujundas kunagine kooli kunstiõpetaja Jakob Sutt.
Sindi gümnaasium eristus teistest omataolistest koolidest 2001. aastal, kui alustas esimesena majanduse õpetamist läbiva õppeainena. Nüüdseks on sellele algatusele järgnenud ka paljud teised koolid. Majandust õpivad kõik Sindi gümnaasiumi õpilased aga veel tänagi. Algteadmised omandatakse neljandas, viiendas ja seitsmendas klassis. Gümnaasiumi astmes majandusõppe kursuse läbinutele väljastatakse lõputesti sooritamisel Junior Achievementi tunnistus ning õpilastel avaneb võimalus jätkata õpinguid Pärnu või Narva kolledžis ärijuhtimise, ettevõtluse ja projektijuhtimise erialal.
Valikainetest on muutunud õpilaste seas üheks populaarsemaks päästja eelkutseõpe, mida korraldatakse koostöös Päästeameti Lääne päästekeskusega. Õpet viib läbi praktik ja oma eriala professionaal Tõnno Sikk. Kursuse lõpetanu saab vabatahtliku päästja tunnistuse. Mujal maakonnas seda kutset võimalik omandada ei ole.
Põnevust on samuti tekitanud politsei eelkutseõppe lisandumine. Kursuse lõppedes on õpilane saanud põhjaliku ülevaate politsei ajaloost, struktuurist ja tööst, mis võimaldab tal peale 18. eluaasta täitumist saada abipolitseinikuks. Õppejõuks on jällegi praktik, Lääne prefektuuri kogenud politseinik Karin Uibo.
Riigikaitset õpetatakse juba aastaid koostöös Kaitseliidu Pärnumaa malevaga. Õpetajaks on käesolevast õppeaastast kogemustega kaitseliitlane Vello Selter, kes võttis selle vastutusrikka ameti üle Salmar Saarelt.
Lisaks on koolil valmisolek koostöös Pärnu kolledži ja majutusettevõtetega viia läbi ka turismi- ja hotellimajanduse õpet, kuid seda tehakse huviliste olemasolul. Alusõpe võimaldab jätkata haridusasutustes, kus õpetatakse turismindust ja hotellindust. Lähim on Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, kellega on koostööd tehtud aastaid.
[pullquote]Teleuudiste tootmisega tegelevad Sindi noored ainsatena Pärnu maakonnas.[/pullquote]Laiemat silmaringi, kriitilist lugemis-, vaatamis- ja kuulamisoskust saab arendada valides meedia õppe. Valikaine loob ettekujutuse meediavaldkonna tööst trükiajakirjanduses, raadios ja televisioonis. Televisiooni kogemust omandavad õpilased praegu huviringis, kuhu kuuluvad peale gümnasistide ka nooremate klasside õpilased. Õppe tulemuslikkust saavad huvilised hinnata veebi vahendusel, kus on võimalik tutvuda stuudioringi regulaarselt välja antavate uudiste saadetega SG Reporter. Teleuudiste tootmisega tegelevad Sindi noored ainsatena Pärnu maakonnas. Meediaõppe teooriat õpetab ajakirjaniku kogemusega Ilona Veike.
Kuid ega õppimine pole ainus tegevus koolis, selgitab Keerup. Sageli valitaksegi Sindi kool just seetõttu, et ollakse teadlikult siin valitsevast koolipere ühtsusest. Õpetajad on mõistvad ja sõbralikud ning iga õpilane kujuneva isiksusena väga väärtuslik. Võimalik on osaleda hästi erinevates ringides ja tegevustes. Enim tuntust on aga koolile toonud lipukultuuri edendamisega seotud tegevused. Aastaid on Sindis toimunud Eesti Vabariigi aastapäeval pidulik lipuheiskamine, kus peamisteks lippude kandjateks on olnud Sindi kooli õpilased. Käesoleval aastal kutsuti Eesti Vabariigi aastapäeval pidulikule lipuheiskamisele lisaks Sindi noortele veel Are, Tori ja Sauga valdade õpilased. Oli ka põhjust, sest peagi oleme kõik ühe valla koolid. On väga hea meel, et meie kutsele vastati, mis loob eeldused mõistvaks koostööks tulevikus.
Kõigil noortel, kellel huvi jätkata õppimist gümnaasiumiastmes, avaneb selleks suurepärane võimalus homsel, 23. märtsil, kogu päeva kestval infomessil Suunaja 2017 Pärnu kontserdimajas.
Urmas Saard