Alates eilsest kaunistab Sindi muuseumi ühe toa seina suuremõõtmeline maal Sindi kirikust, mille maalijaks peab Mati Sutt kõhklematult oma isa Jakob Sutti.
Maal, mille olemasolust kunstniku poeg midagi ei teadnud, tuli päevavalgele ühe majapidamise pööningult. Kohe, kui maal autolt maha tõsteti ja Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend nägi paremal all nurgas nimetähti J.S., pidas ta väga tõenäoliseks autoriks Jakob Sutti.
Jakob Sutt töötas Sindi keskkoolis kunstiõpetajana aastatel 1957 kuni 1978. Mõningat kahtlust tekitas siiski nimetähtede juurde lisatud aasta 1988. Sel ajal Jakob Sutt enam Sindis ei elanud ega töötanud. Seepärast loodeti kindlamat selgust saada kunstiõpetaja pojalt, kes vahetult peale teate saamist sõitis kiiresti maali lähemalt uurima. Mati Sutt ütles, et teel Jõõprest Sinti oli temaski tekkinud maalimise aasta arvu tõttu tõsine kahtlus ja mõtles juba Sindi muuseumile pettumust valmistavale eitavale vastusele.
Kuid kohe esmasel pilgul tundis ta ära isa käekirja. „Esimene võimaliku ära tundmise tunnus on varem nähtud sama nurga alt visandatud kavand. See on meil kodus olemas. Teine asi on värvide kasutus. Varjud sinakad ja isale iseloomulikud taustatoonid. Igale inimesele jääb külge mingi ainult talle omane värvigamma või joon,“ ütles Mati Sutt. Samas pole ta seda pilti mitte kordagi varem näinud. Iseloomulik on ka see, et Jakob Sutt maalis üsna palju omaaegsele nn soome papile ja just krobelisele pinnale. Tegemist on akrüülmaaliga. Maali raami mõõtmed on 1,65 X 1,15 meetrit. Sarnaseid suuri maale olevat ühtekokku tal viis või kuus.
Sindi muuseumis on juba varajasemast ajast sama autori valmistatud linoollõige Sindi elektrijaama kujutisega.
Kuna Sindi kiriku ulatusliku uuendamise tööd on üsna peatselt algamas, siis on maali praegune jõudmine Sindi muuseumisse Heidi Vellendi arvates sümboolset tähendust omav suurepärane kunstisündmus.
Urmas Saard