Kui Sindi gümnaasiumi uksed on juba lukustatud, sammub õpetaja Eneli Arusaar kiirelt pikki samme mõõtes koolimaja juurde. Tema on esimene.
Eneli astub lavale ja lööb üllatusest käsi kokku. Lava tagasein on dekoreeritud siniste kardinatega, millele kinnitatud suitsupääsukesed ja rukkililled. Rahvuslikes motiivides kaunistuse on teinud õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerup.
Mõni aeg hiljem astuvad üle aula lävepaku Eneli näiterühma noored näitlejad Eliise, Egon, Martin, Meelike, Eliria, Chätlyn, Ats Tobias, Õnneli ja väike Antti. Nende jaoks pole päevakohustused veel lõppenud.
Antti aeg on kõige piiratum, seepärast alustatakse temast. Antti peab üllatama järgmise päeva külalist. Teisedki seisavad poodiumi treppidel ja toetavad noorhärrat taustarääkijatena. Antti lõpetab. Chätlyn on jäänud lummatuna Antti esinemist kuulama ja unustab õigel hetkel oma osaga sisse tulla. Tartu rahu aastapäeva õpilaskonverentsiks on harjutatud juba palju kordi. Nüüd antakse viimast lihvi. Anti väljub, teised jäävad.
Õnneli suudab vajadusel kõiki asendada, aga täna istub ta lava ette toolile ja jälgib kõnelejate seismist puldis. Mõnel juhul teeb suunava märkuse ja sellega arvestatakse tõsiselt. Eneli räägib rohkem, siiski mitte nii palju, kui kordamööda kõnepulti astuvad noored.
„Siinjuures, kolmas välde,“ rõhutab Eneli. „Võta see koht uuesti. Egon, ma tahan sind kiita, sul on tekst ju peas. Mul on endal ka juba tekst peas. Supper, Egon!“
„Väga hea, Martin, sa oled jätnud puldi rahule.“
„Ära enne esinemist khmita, vesi on puldi kõrval,“ ütleb Eneli järgmisele esinejale.
„Chätlyn, mitte ainsat apsu,“ hämmastub Eneli, tõuseb toolilt ja nõjatub klaveri najale.
„Konverentsilaua, rõhk esimesel silbil,“ lausub Eneli ja Õnneli palub esineja kehahoiakut jälgida.
„Ats, see tekst on spetsiaalselt sulle, oled väga mehelik.“
„Jälle seesama see, kolmandas vältes. Täishäälikud tuleb selgelt välja öelda.“
„Nõukogude – see sõna on hea diktsiooniharjutus.
Eliise vahetab uuesti eelneva esineja välja ja jätkab: „Teisiti vaadati rahule Inglismaal – peaminister Lloyd George häälekandja Daily Chroicle kirjutas 3. jaanuaril 1920. a: „Keegi ei saa eestlasi rahutegemise pärast süüdistada. See korralik ja homogeenne väikeriik vajab kõigepealt rahu. Ei või nõuda, et nad sõdiksid ühe Vene erakonna eest, kes nende iseseisvust ei tunnusta, – enamlaste vastu, kes seda valmis tunnustama. Liitriikidel olevat veel üks kohustus Eesti suhtes – lõplikult tunnustada tema iseseisvust.““
Eliise saab samuti kiita suurepärase diktsiooni ja hea võõrkeelse häälduse eest.
Maavanema tervitus on jõudnud koolimajja. Presidendi külastuse tõttu ei saa Kalev Kaljuste kohale tulla. Eneli peab tähtsaks, et õpilaskonverentsile saadetud maavanema tervitus oleks stsenaariumisse sisse kirjutatud. Midagi ei tohi unustada. Kaks tundi enne Tartu rahule pühendatud õpilaskonverentsi algust tehakse veel viimast lihvimist, et kell 13.00 oleks viimne kui üks silp õigesse vältesse asetatud ja kuulajad saaksid nautida iga sõna.
Urmas Saard
Samal teemal:
Tartu rahust kõnelevad Sindi gümnaasiumi õpilased ja Mart Helme