Jõgevamaa kultuuri-sporditegijate ja tervisedendajate tänuõhtul Rahvakultuurikeskuse tänukirja pälvinud Adavere Mõisa Seltsi eestvedaja Evi Rohtla on kaasanud kogukonna tegevusse inimesi erinevatest põlvkondadest, ennekõike aga lapsi ja eakaid. Evi on algatajaks rahvakalendri tähtpäevade korraldamisel. Tema pealehakkamisel saab Adavere naisrühm Põltsamaa kihelkonna rahvarõivad. Rahvatantsu harrastab Evi ka ise.
Evi Rohtlat usutleb Jaan Lukas.
Mis on üldse Adaverele iseloomulikku kogukonna liikumise ja rahvakultuuri vaatevinklist?
Kõige aktiivsemad kogukonnaliikmed on meil lapsed ja eakad. Loomulikult on ka peresid, kus näiteks vastlapäevaüritsele tullakse ikka kogu perega ja lüüakse võistlustel aktiivselt kaasa.
Pikki aastaid ei ole Adaveres tegutsenud rahvatantsurühmasid. Praegu saame uhkusega öelda, et alates 2014. aaastast tegutseb meil kaks rahvatantsurühma: memmede rahvatantsurühm 8-10 tantsijaga ja septembrist naiste rahvatantsurühm 14 tantsijaga.
Adaveres on au sees ka igasugune käsitöö. Võimalus on kangastelgedel kudumist õppida ja praktiseerida Vaba Aja Keskuses olevatel kangastelgedel. Meil on mitmed kirivöö kudujad, kes lahkesti oma oskuseid ka teistele huvilistele õpetavad. Nii “nakatusin” minagi peaaegu aasta tagasi vöökudumise pisikuga. 2016. a suvel-sügisel käis meil vöökudumist õppimas huviline lausa Tallinnast.
Meie igapäevane tegevus toimub Vaba Aja Keskuses. Kuna need ruumid ei ole väga suured, siis teeme koostööd ka Adavere Agroga (meie mõlemad tantsurühmad käivad trennis Agro saalis) ja Adavere põhikooliga (vajadusel saame kasutada mõisasaali oma ürituste korraldamiseks).
Missuguseid sündmusi Adavere Mõisa Selts korraldas 2016. aastal? Millised on suuremad kavatsused sel aastal?
Adaveres peame lugu erinevatest tähtpäevadest. Tähtpäevade eel korraldame erinevaid töötube, kus väikese raha eest on võimalik valmistada kaarte ja kingitusi sõpradele. Tähistame jüripäeva, jaanipäeva ja jõule. Lastekaitsepäeval korraldame kogupereüritust TERVE pere festivali, juulikuus kogukonna noortele mõeldud laagrit. Oleme ka alati TEEME ÄRA talgupäevi korraldanud.
Osaleme oma valla ja piirkonna kultuurisündmustel. Naiste tantsurühmaga osaleme 3. juunil ka maakonna laulu- ja tantsupeol Kasepääl.
Kuidas sisutavad vaba aega paikkonna noored?
Oleme noorte jaoks alati olemas. Võimalusel on Vaba Aja Keskus noortele tegevusteks avatud neljapäevaõhtuti. Kui aga minul on muid kohustusi samal õhtul, siis kahjuks ei saa avada keskust. Kui keskus on avatud, siis nelja tunni jooksul käib tegevustest läbi ligi 10-25 noort.
Meil tegutseb 4H klubi, mis on mõeldud noortele vanuses 7-26 a. Kahjuks on üldine praktika selline, et kui noor lõpetab ära Adavere kooli, siis ta enam väga ei osale kogukonna ettevõtmistes.
Ka suvelaagris, kus osaleb kuni 20 kogukonna noort vanuses 7-16 aastat. Noortel on võimalus osaliselt ise laagripäevade tegevusi läbi viia.
Loomulikult oleme huvitatud, et noored ise aktiivsemalt räägiksid kaasa kogukonna tegemistes.
Kui kaua olete Adavere Mõisa Seltsi juhtinud, mis motiveerib kogukonnas kaasa lööma?
Eelmise aasta septembris täitus 10 aastat töötamist Adavere Mõisa Seltsi juhina. Kuigi ma ei tule Adavere kogukonnast, võeti mind väga kergesti omaks. See on olnud väga huvitav aeg minu jaoks.
Mis mind motiveerib? Kindlasti toredad, teotahtelised inimesed ja see, et ma saan teha tööd, mis mulle meeldib. Aega-jalt tuleb sellises töös ka tagasilööke, aga ma ei ole kergesti allaandja. Minu töökoormus on väga suur. Olen Vaba Aja Keskuse juhataja, koristaja, raamatupidaja, helitehnik, trasporditööline, õmbleja, kokk jne. On olnud hetki, kus minu pere teeb mulle etteheiteid, et ma teen sellist tööd suhteliselt väikese tasu eest: kannatajaks on ju minu kodu ja pere, kelle jaoks ei jätku piisavalt aega ja hoolt.
Teatavasti sai Adavere tantsurühm tänu teie pealehakkamisele hiljuti uued esinemisrõivad. Millise kihelkonna rõivad need on, kui keeruline oli ideed teostada?
Võib öelda, et valmimas on Adavere naisrühmale Põltsamaa kihelkonna rahvariided. Ei ole kerge saada rahvariiete valmistamiseks raha kokku. Maksab ju üks täiskomplekt Põltsamaa kihelkonna naise rahvariideid üle 800 euro. Meil on 14 naist! Ja päris koos meil vajalik summa veel ei ole. Põlled ja tanud pilutas Pajusi valla käsitöömeister Taimi Puus, õmblemistööd teeme tantsijatega ise. Seelikud, pluusid ja liistikud valmivad Viru käsitöö salongis Rakveres. Ka vööd valmistame ise. Riiete valmimine on viivitunud seoses vajaliku rahasumma kokkusaamisega.
Kas harrastate ka ise rahvatantsu, mis on teie hobid?
Olen ka ise üks Adavere naiste rahvatantsurühma liige. See on minu esimene tõsisem kokkupuude rahvatantsuga. Kuna algklassides alustasin puhkpilliõpingutega ja olen järjepidevalt siiamaani olnud ka Põltsamaa puhkpilliorkestrite liige, siis ei olnud kooliajal võimalik osaleda rahvatantsurühmade töös. Kui aga kolm aastat tagasi sai hakatud moodustama Adavere naisrühma, siis oli see asjade loomulik käik, et ka ise sai tantsijana alustatud.
Lisaks rahvatantsule ja puhkpillimängimisele on minu hobiks ka käsitöö: õmblemine, kudumine, kirivööde kudumine ja palju muud. Väga meeldib mulle ka kokkamine. Mul on ka välja kujunenud oma “firmaroad”, milleks juba pikki aastaid on olnud kõigi poolt armastatud kohupima-purukook ning viimased kolm aastat olen ka koduleiva küpsetamisega tegelenud.
Ma olen õnnelik inimene, sest mul on toetav pere ja ma saan teha tööd, mida ma armastan. Suur tänu selle võimaluse eest!
Kommentaar:
Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist ja Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse aseesimees Pille Tutt:
Evi Rohlat teatakse nii oma kodukandis kui ka Jõgevamaal tervikuna traditsioonide hoidja, uute ideede algataja ja teostajana, erinevate põlvkondade ühendajana. Kohalikul rahval on vedanud, et kogukonna eesotsas on selline tubli naine.
Rahvakultuurikeskus tunnustas tänavu aukirjadega teisigi entusiastlikke ja pühendunud tegijaid: Jõgeva meeskoori presidenti ja koorilauljad; möödunud aastal 85aastaseks saanud Heino Ilvest; fotograafi, videomeest, paljude kultuurisündmuste jäädvustajat Johannes Haava, kes on ka akordionimuusika edendaja ja ansambli Lõbusad Lõõtsahullud eestvedaja; II naiste tantsupeo majandustoimkonna juhti Aimar Pihlakut, kes on laialdaselt teatud ka laulja, pillimehe ja õhtujuhina ning Palja ja Torma naisrühma juhendajat Julia Trossi.