Kolmanda kuni kuuenda klassi Pärnumaa õpetajad külastasid Ülemiste Citys asuvat maksu- ja tolliameti peakontorit neil päevil ametist lahkuva peadirktori Marek Helmi kutsel.
Kolmekuningapäeval toimunud väljasõidul tutvustas Helm maksu- ja tolliameti (MTA) uut strateegiat, mille ülesehitamisel on temalt kaalukas panus antud. Kuna tal oli jäänud veel kõigest viis päeva töötamist senises ametis, siis rääkis peadirektor pisut ka endast.
Riigiametist erasektorisse
Kuressaares sündinud Helm on lõpetanud Vändra keskkooli ja Sisekaitseakadeemia tolli eriala, omab Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise magistrikraadi. Helm on olnud MTA peadirektor alates 2011. a jõulukuust, 2004–2006 peadirektori asetäitja. Vahepealsetel aastatel töötas ta rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantslrina ja erinevatel kohtadel siseministeeriumi sisejulgeoleku vallas. Varasemalt on ta töötanud tolliameti edela tolliinspektuuri juhatajana, tollijärelevalve osakonna juhatajana ja Pärnu tollipunkti inspektorina.
Nüüd liitub ta jaanuari keskpaigas rahvusvahelise haardega tarkvara- ja ärikonsultatsioonide ettevõttega Nortal ja asub juhtima valdkonda, mis nõustab eksportturgudel avaliku sektori kliente riigirahanduse ja muutuste juhtimise vallas. Helm selgitas, et on töötanud üle paarikümne aasta avalikus sektoris ja tunneb vajadust proovida enda võimekust ka eraettevõtluses.
MTA ei kogu makse
[pullquote]Siinkohal ma natuke irriteerin, meeldib selle mõttega mängida. See on see, mis mind viimased poolteist aastat on inspireerinud[/pullquote]Helmi sõnul on Eesti ettevõtjad ja inimesed võrreldes paljude teiste riikidega hästi maksukuulekad. Võrdluses näiteks enamvähem samade maksumääradega Lätis, kus elanikke oluliselt rohkem, laekub Eestis ikkagi makse märkimisväärselt suuremas summas. Kui vaadata aastaid vahemikus 2012 ja 2016, siis valitsusel kasvas viie aastaga kasutatava raha hulk 1,5 miljardit eurot. Riigi eelarvest on ca 75% juba varem vastu võetud seadustega otsustatud, suurem osa sellest on seotud haigekassa ja sotsiaalsfääri kulude (umbes pool), aga ka kaitsekulutustega. Seega tegeleb valitsus sisuliselt üksnes 25 protsendiga, mida saab ühel real vähendada ja teise kohta suunata. „Pärast minu loengut vaadake, kui väikestest summadest käib maksupoliitikast kõneldes tegelik jutt. Eesti riik on ju nii väike,“ tõdes Helm.
„Aasta tagasi jõudisme arusaamale, et maksu- ja tolliamet tegelikult ei kogu makse. Me võtame lihtsalt vastu selle raha, mis te meile annate. See ei ole külast külla käimine nagu Robin Hoodi filmis, kus sõideti hobustega sisse ja terve küla oli hirmus, kui inimesed tehti rahast tühjaks.“ Helm ei arva, et Eestis peaks maksude pärast hirmu tundma ja 99 % maksavad ilma hirmuta vabatahtlikult.
Eestis maksab sajast tuhandest 70 ettevõtet kolmandik maksudest. „Kui nendest seitsmega midagi juhtuks, siis võib valitsus ööd ja päevad koos istuda ja pead murda, kuidas edasi. Ja riigikogu mitu nädalat ööistungeid pidada. Nii kriitiline on majanduses ettevõtluse profiil.“ Suured ettevõtted annavad enamiku maksudest, väiksed annavad seevastu inimestele tööd.
Maksude kogumine või suuremate salakauba koguste kättesaamine on Helmi seisukohalt valesti püstitatud eesmärk. „Siinkohal ma natuke irriteerin, meeldib selle mõttega mängida. See on see, mis mind viimased poolteist aastat on inspireerinud,“ kommenteeris Helmi vastuolulisena tunduvat mõttekäiku. Ta selgitas, et mõnes mõttes tagurpidi toimub eesmärgi püstitamine ka näiteks politseis või päästeametis, kus peamine tähelepanu peaks olema ennetustööl, mitte trahvide kogumisel või põlengutes hukkunute kokku lugemisel. Soovides kulutada 28 miljonit uute tuletõrjeautode muretsemisele võiks ühe auto ostmata jätta ja selle asemel kulutada viis miljonit ohtlike küttekollete remondile, kus abivajadus kõige suurem. Samas plaanis mõtleb Helmi ka maksude kogumisele. Olulisem on mõelda ettevõtluskeskkonna soodustamisele, et maksudest ei hiilitaks kõrvale ja neid laekuks vabatahtlikult senisest veelgi rohkem.
Maksuteadlikkus võimalikult varakult koolidesse
[pullquote]neljandas klassis on õpilased veel siirad ja ausalt mõtlevad[/pullquote]Pärast peadirektori ettekannet juhtis Jaan Krinal, maksu- ja tolliameti
teenindusosakonna peaspetsialist, vestlust selles, kuidas saavad MTA töötajad abistada Pärnumaa õpetajaid oma õpilaste ühiskondlikul harimisel. Krinali ettekanne oli rohkem vestluse laadne. Ta alustas maksu- ja tolliteemaliste küsimustega. Vastuste teadmine tuleks kõigile kodanikele kasuks. Krinal tõi rohkelt näiteid ka gümnaasiumiealiste õpilaste vastustest. Kuidas mõistetakse näiteks ümbrikupalka? Krinal on ka ise palju õpilastega kohtunud ja nende kogemuste põhjal teab kinnitada, et neljandas klassis on õpilased veel siirad ja ausalt mõtlevad. Seevastu mõned aastad vanemaid õpilasi hakkavad suunama kodust saadud hoiakud, mis polegi sageli kõige õigemad. See asjaolu tingibki vajaduse võimalikult aegsasti alustada koolis ka maksuteemaliste selgitustega. “Makse maksame iseendile, ütles mulle 20 aastat tagasi USAs 7.klassi koolitüdruk tunnis, kus tutvustasin Eestit ja meie maksusüsteemi. Olen seda teadmist jaganudki,” rääkis Krinal õpetajatele.
Ekskursioon suures majas
Järgnes poole tunni pikkune majaga tutvumine. Selgitusi jagas haldusjuht Arvids Tisler. Uue maja loost kõneldes ütles Tisler, et varen paiknesid ametkonna ruumid Tallinnas seitsmel erineval pinnal. Ülemiste Citys, aadressiga Lõõtsa 8, avati uus peahoone 2013. a sügisel. Tegemist on kümnekorruselise kolmiktorniga, milles kokku ligemale 24 000 m² büroopinda, sellest MTA kasutuses üle 12 000 m². MTA kasutab B torni ja C tornist kuut korrust, samuti torne ühendavaid galeriisid. Maja kujunduses on läbivaks teemaks maakonnad. Igale korrusele on antud maakonna nimi. Lisaks maakonna värvile on kõigi korruste nõupidamistesaalid saanud konkreetsest maakonnast pärit tuntud inimeste järgi nime. Seinu kaunistavad vastava maakonna ütlemised või vanasõnad. Samas näeb MTA töötajate pildistatud fotosid. Hoone on kavandatud avatud kontori põhimõttel. Isegi direktor töötab suurel avatud pinnal, mitte väikeses suletud kabinetis.
Peamajas toimunud põneval jalutuskäigul käidi ruumides, kuhu pole pääsenud enamik selle ametkonna oma töötajaidki. Lisaks salajastele tööruumidele avanes võimalus külastada giidi saatel MTA konfiskeeritud kaupade muuseumit, kus vaadati palju teisigi ainulaadseid väljapanekuid. Kohtuti põgusaks vestluseks ka direktori asetäitja Rivo Reitmanniga ja teist korda vahepeal ministeeriumis ära käinud Helmiga.
Õppepäeva hea korraldusliku külje eest kandis hoolt turundusspetsialist Katrina Tuulik.
Urmas Saard