Eile, 4. jaanuaril avaldas Eesti lipu seltsi Sindi osakonna esimees Urmas Saard toreda artikli Külauudiste portaalis lipu seltsi tegemistest ja tulevikunägemusest Sindi linnas, Tori vallas ja ka mujal Eestis. Kuna olen olnud oma Pärnumaal töötamise ajal väga tihedalt seotud ka Eesti lipu seltsi tegemistega, siis pidasin vajalikuks kirjutada väikese arvamusloo selle artikli valguses.
Väga oluline osa meie eestluse edasikandmisel on just lipukultuuri propageerimisel ja selle väärtuse edasiandmisel noorematele põlvkondadele, kelle jaoks täna kasutatav lipp ei ole enam sümbol omaette. Kahjuks näevad nad meie sümbolite kooslust sootuks teise pilguga, kui need inimesed, kes olid selle lipu sünniloo juures või kes taastasid meie oma lipukultuuri taas peale 50 aastast vöörvõimu.
Meie väikeses Eestis on sellest ajast vahetunud juba terve põlvkond noori, kes kahjuks ei mäleta neid sündmusi oma vanuse tõttu ja vast puudub ka sügavam huvi meie lipukultuuri ja ajaloo vastu. Seda lünka meie ühiskonnas püüabki täna täita Eesti lipu selts, kes oma 2004. aastal püstitatud eesmärkideks on seadnud justnimelt seista meie sümbolite säilitamise eest, anda edasi meie sümbolite ajalugu, arendada meie sümbolite kasutamise kultuuri ja tutvustada ning propageerida meie sümboleid laiemale üldsusele.
Eesti lipu seltsi Sindi osakond on teinud tublit ja tänuväärset koostööd Sindi linnavalitsusega ja ka Tori vallavalitsusega ning on seetõttu õige organisatsioon ühendamaks omavalitsuste ühinemisel meie oma lipu üritused ühtseks tervikuks kogu loodava suurvalla territooriumil, mis seab osakonnale veelgi laiemad võimalused ja suurema vastutuse oma eesmärgi saavutamiseks.
Tori valla arendusnõunikuna töötades olin korraldajaks nii mõnelgi toredal traditsioonilisel üritusel Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris ja mainimist väärivad kindlasti vabariigi aastapäeva, jüripäeva ja võidupüha tähistamine koos Võidupüha maratoni lipuspaleeri korraldamisega. Need tegemised on minu jaoks väärtustanud Eesti lippu, kui sümbolit oluliselt enam ja olen kindel, et ka Tori põhikooli lapsed koostöös Tori rahvamaja ja hallatavate asutuste töötajatega on saanud Eesti lipuga oluliselt lähedasemateks, kui enne nende ürituste korraldamist.
[pullquote]On mõistlik, et Eesti Vabariigi aastapäevaüritust piduliku hommikuse lipuheiskamise, lipurivistuse, rongkäigu ja jätkuva kavaga peetakse suurejooniliselt ka tulevikus valla keskuses[/pullquote]On mõistlik, et Eesti Vabariigi aastapäevaüritust piduliku hommikuse lipuheiskamise, lipurivistuse, rongkäigu ja jätkuva kavaga peetakse suurejooniliselt ka tulevikus valla keskuses, mis ühinemislepingu kohaselt saab olema Sindi linnas, kuna just Sindi linnas tegutseval lipu seltsi Sindi osakonnal on olemas pikaajalised traditsioonid ja kogemused ning tegus meeskond sellise suurürituse korraldamiseks. Kindlasti tuleks siinkohal koos lipu propageerimisega pöörata erilist tähelepanu ka kogu kultuurilisele poolele koostöös koolide ja ka huvikoolidega. Sama kehtib kindlasti Eesti lipu päeva tähistamisel.
Siinkohal on oluline kindlasti moodustada ülevallaline korraldusmeeskond, kes paneb kirja olulisemad sündmused, kus on võimalik meie oma Eesti lipuga välja tulla ja et lipuüritustega oleksid kaetud valla suurimad pidupäevad erinevates paikades – Sindis, Toris, Ares ja Saugas. Kindlasti peaks jätkuma traditsiooniliste ürituste juures kohal olemine – nagu jüripäev, võidupüha, taasiseseisvumispäev ja seda nii Tori kirikus kui ka praegustes vallakeskustes.
Loodan väga, et suure valla poliitikud suudavad väärtustada senisest enam meie lipukultuuri propageerimise ja õpetamise vajadust ning toetavad Eesti lipu seltsi püüdlusi oma eesmärkide saavutamisel. Jätkugu Heatahte leping ka suures Tori vallas sama väärikalt, kui on kehtinud kirjalikult sõnastamata Sindi linnas. Ja siinkohal kutsuksin ülesse ka Sindi gümnaasiumi ja Tori põhikooli kõrvale teiste ühineva omavalitsuse õppeasutuste juhte, et oma koolis juurutada võimalusi koostööks Eesti lipu seltsiga.
Aarne Põlluäär
Lääne-Saare vald, arenduste peaspetsialist
Samal teemal:
