26. aprillil külastavad koolinoored Tartus Uus-Jaani kalmistul asuvat Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade platsi, kus tehakse korrastustööd ja viibitakse mälestushetkes.
Väljasõit toimub Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojekti „Ühist ajalugu taaselustades“ raames. Kahe riigi vahelise koostöö sisuks on Läti ja Eesti I maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestamine ning nende matmispaikade korrastustalgutel osalemine, samuti ühise ajaloo tundmaõppimine. Sellega alustati möödunud aastal.
Mullu juunis korraldati Valga lähedal Strenčis kapten Anton Irvele püstitatud ausamba ümbruse korrastamise talgud ja mälestuspäev mõlema riigi vabadusvõitluses langenud Eesti Soomusrongide divisjoni ülema auks.
Strenčis osalesid Eesti poolelt mitmete organisatsioonide liikmed, tuntumad neist Jüri Trei, Meelis Pääbo, Trivimi Velliste, aga ka Sindi õpilased ühes oma õpetajatega.
Augustis kahe riigi noortele korraldatud kümnepäevase ühislaagri ajal käidi Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade platsil. Niideti muru, kasteti lilli, puhastati mälestusmärki ja jalgealuseid plaate. Hiljem süüdati küünlad, asetati pärg, lauldi Läti ja Eesti hümni. Platsil puhkava Läti küttide rügemendi 180 sõduri ja 98 põgeniku mälestuseks otsustas Läti riik 1930. aastal tähistada matmispaiga monumendiga. Selle osad valmistati Lätis arhitekt Aleksandrs Birzenieks´i kavandi järgi. Tartu Läti Seltsi juhatuse liige Ilze Salnāja-Värv rääkis möödunud suvel, et enne ühislaagri külastust on juba kolmel korral käidud seda paika korrastamas.
Sarnaselt eelmisele korrale tehakse nüüdki alates keskpäevast tööd, millele järgneb pidulik mälestustseremoonia kõnede, tervituste ja pärgade asetamisega. Lätist on tulemas kolmekümne inimese ümber. Kuivõrd Sindil on ainsa Eesti linnana oma sünniloos eriline seos Lätiga, siis on ka linnapea Marko Šorin avaldanud soovi koos teiste Läti-Eesti koostöö abilistega veeta tolle pühapäeva Uus-Jaani kalmistul. Sindi gümnaasiumi 8a klassi 15 õpilast on samuti teatanud valmisolekust kaasalöömiseks.
„Möödunud suve kogemustest võin öelda, et õpilased olid ettevõtmisega rahul ja ei kiirustanudki koju jõudmisega,“ rääkis Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak, kes rõhutas selguse mõttes, et tegemist pole kitsalt mõne üksiku organisatsiooni või omavalitsuse ettevõtmisega, vaid koos lõunanaabritega palju laiemat kandepinda koondava tegevusega.
Urmas Saard