Mihklipäiv, tuul aol laadapidämine ja lambaliha süümine om Vanal Võromaal jäl häste muudu lännü.
«Hindä perre lavva pääle saa mihklipääväs uma lambaliha, a laada pääl möövä seokõrd tõsõ,» ütles Võromaa talopidäjide liidu juht, põllumiis ja lambakasvataja Rosenbergi Ivar, kelle kodokülän Urvastõ kihlkunnan Sulbin tulõ seo puulpäävä joba 11. kõrda mihklilaat.
Tuu paikligu söögikraami ja käsitüü laada päält om iks egä aasta lambalihha osta saanu (ku küländ varra tulla). Rosenbergi Ivar ütles, et Otõpääl ja Põlgastõn saa külh joba ammõtlikult lambit tappa laskõ, a väiku kasvataja möövä iks lambalihha kas laada pääl vai eräle küsümise pääle.
«Poodi ja restorani tahtva, et lihha olõssi kõik aig anda,» ütles Ivar, kellel om parhilla päält 200pääline lambakari, tuust 50 nuurt oinast, kelle liha kaubas lätt.
Nuu oina läävä päämidselt elosast pääst vällämaalõ. Päält 38kilodsõ ja kooni aastadsõ oina elonkaalukilost mastas kats eurot.
«Sändsest oinast saat kõgõ parõmba liha, esi süü kah säänest,» ütles Ivar. Söövä tõsõki hää meelega, tuuperäst kutsutas lambalihamüüjit ka tõisi mihklilaatu pääle.
Harju Ülle, Uma Leht