Emil Rutiku,
kodanik
Maailmas on kaks põhilist ressurssi, mille pärast võideldakse – toit ja energia. Need on riikidevahelised ja –siselised pingestajad, sõltuvuse tekitajad ja ometigi ka esmatarbekaubad, milleta elu ette ei kujuta. Kuidas saada hakkama iseseisvalt, rahuldada enda energiavajadusi ilma, et see hukutaks ümbruskonda ning investeerida seejuures tulevikku?
Ülisuure osa kogu Euroopas tarbitavast energiast toome tankerite ja torujuhtmetega sisse. See peaks meid ometigi mõtlema panema, kui kaua me toidame teisi riike ning investeerime nende tulevikku.
Ja kui me arvame, et need olulised muutused peavad tulema samade inimestega ja samade võttetega, siis me eksime täielikult. Ebakompetentsus viib ainult mäest alla. Me ei ole nii rikkad, et hoida üleval sellises koguses oma ja võõrast, ahnust ja lollust. Muutused on hädavajalikud. Kas me tahame lähi tulevikus elada ilma metsata, nagu enamus euroopast? Siis see pole enam see eriline paik maamuna peal.
Meie energiaga varustajad manipuleerivad „Täna annan, homme ei anna“ ja Euroopa vastab: „Oleme ikka sõbrad – anna meile energiat!“. Euroopa on otseselt Venemaa lõa otsas, kuigi ei peaks seda olema, sest kohalikke, puhtaid energiaressursse on piisavalt, et toetada kohalikku majandust.
Muutused ei saa toimida päevapealt, kuid suhtumise muutumisega peab alustama juba täna! Kuidas?
1) Ühise sihi võtmine – kuhu me liigume?
Palju lihtsam on teha otsuseid paremate lahenduste nimel, kui me teame, kuhu me liigume. Kas me tahame olla sõltumatud, investeerida enda ja oma laste tulevikku? Kui me otsustame, et Eesti tahab olla sõltumatu,siis peame ennekõike panustama enda riiki, majandusse ja jätkusuutlikusse
2) Eeskujude toomine ja nende kasutamine enda hüvanguks.
Eesti ei saa energeetiliselt iseseisvalt hakkama, me pole konkurentsivõimelised – meie energiahindade ja kõikuvate majandustulemuste põhjuseks tuuakse isegi külma talve. Kas majandustulemused sõltuvadki nüüd ilmast? Ei!
Rootsis on ühiskondlik kokkulepe arendada taastuvenergiat. Üleriigiline maagaasivõrkki jäeti rajamata, sest selle järele ei nähtud lihtsalt vajadust. Kodu ehitades on kohustuslik soojuspumba või päikesekollektori paigaldamine kui kaugküttevõrku käepärast pole. Rootsi hajutatud energiatootmine ja inimeste kaasamine energiatootmisesse on muutnud Rootsi sõltumatuks, konkurentsivõimeliseks riigiks, kus ka järgmistel põlvkondadel on hea elada. Rootsi riigi ja elanike pensionifond on taastuvenergia laialdane kasutamine, sest nad on investeerinud enda tulevikku, mitte nuumanud naftasheike või vene bojaare – teeme seda ka meie Eestis!
3) Riigi reeglid peavad jõudma võimaldamise, mitte takistamiseni.
Energia lihtsus võib kaduda sekundiga – kui ühte piirkonda koondunud energiatootmine lõppeb, pannakse kinni, siis praegu ei asenda meile seda energiat ükski teine allikas. Samas on hajutatud energiatootmine reaalselt võimalik ja vajalik, see võimaldab olla sõltumatu.
Eesti riigi seadusandlus peab võtma eeskuju neilt, kellel on toimiv taastuvenergiat kasutav hajus energiatootmissüsteem. Selleks tuleb luua paremad ja stabiilsed eeldused nii taastuvenergiat kasutava kaugküttesüsteemi arendamiseks kui ka energiaühistute loomiseks, suurendades energia väiketootjate arvu ning muutes energiasüsteemi kaasavamaks
Inimeste suhtumine muutub, kui neil on võimalus ise oma elukohas energiat toota ja seda tarbida. Kui neid võimalusi ei ole, siis inimene toetabki monopoli edasi – tal ei ole ju võimalust seda mitte teha, sest energiat on vaja, see on esmatarbe kaup, mitte luksus kaup.
Eestis on suurepärased võimalused kasutada taastuvenergia lahendusi – meil on kompetents, mis muudab nende lahenduste kasutuselevõtu lihtsaks ja võimalused soetada toimivaid süsteeme mõistliku hinnaga. Olen ka ise päikesepaneele ehitada, siis nende maksumus ei tule soodsam ja need ei ole efektiivsemad kui osta toimiv, pikaajalise garantiiga lahendus, tänu millele olen panustanud oma laste, lastelaste ja nende laste tulevikku. Olen veendunud energia ühistud on võti.
Kui Eesti elanikel on reaalselt kasulik ja võimalik ise energiat toota, sellega igakuiseid kulutusi vähendada ning üleüldist energiajulgeolekut suurendada, siis peab riik astuma kiiremini olulisi samme energia väiketootmise võimaldamiseks. See muudab ka mõtlemist ühiskonnas.