Kiisler: pärast eelarvepidu tuleb krokodill

Regionaalminister Siim Kiisler hoiatas täna 10. Linnade ja Valdade Päevade avakõnes omavalitsusjuhte majanduse jahenemisest tulenevate probleemide eest ning rõhutas, et omavalitsusreformi elluviimine lähiaastatel on paratamatu.

Kiisleri sõnul on Eesti majandus küll kuue aasta tagusest kriisist toibunud, kuid tänaseks on lisandunud hoomamatu suurusega julgeolekuoht ning meid ümbritsevate majanduste aeglustumine.

“Paratamatult tähendab see ka riigi tuluprognooside allapoole korrigeerimist ja kõike sellega kaasnevat,” ennustas Kiisler ning tõdes täna ametisse asuva valitsuse lubadustele viidates, et ilmselt tuleb sarnaselt majanduskriisile valitsusel üsna pea taaskord asuda kärpeid tegema. “Meenutan, et pärast pikka ilu tuleb Eestis krokodill,” ütles ta.

Seekordsete linnade ja valdade päevade üht peateemat – haldusreformi – kommenteerides ütles Kiisler, et me peame muutuvate oludega kohanduma ja paremat viisi kui omavalitsussüsteemi tõmbekeskuste põhiselt korraldada pole maailmas veel välja mõeldud.

“Ma julgen isegi öelda, et kõik teed viivad paratamatult tõmbekeskuste põhise omavalitsusreformini. Iseasi on see, kui palju tõmbekeskusi teisi teid mööda ekseldes vahepeal ära kaduda jõuab.”

Regionaalminister osaleb lisaks avamisele ka töötoas, kus arutatakse omavalitsuse ja riigi ülesannete üle.

Kolmapäeval, 26. märtsil algasid Tallinnas Hotell Viru konverentsikeskuses Linnade ja Valdade Päevad. Tegemist on kohalike omavalitsuste traditsioonilise suurüritusega, mis seekord saab teoks juba kümnendat korda.

Seto Folk läheb üle piiri!

IMGP1206

Kauni Värska lahe ja Õrsava järve kaldal, sügavate männimetsade keskel kohtuvad 27.-28. juunil folk- ja autorimuusika tipptegijad eheda seto pärandkultuuriga ja ületavad piirid … igasugused piirid.

Kohe pärast jaanipäeva, 27.-28. juunil Värskas toimuva Seto Folgi teemaks on “Üle piiri”. Piiripealsel festivalil astuvad üles armastatud esinejad Venemaalt, Lätist, Setomaalt ja Eesti põnevamatest paikadest. Festivali teeb erakordseks matkaprogramm, mis viib külastajad Eesti parimatesse seenemetsadesse ja lodjaga Pihkva järvele.

27. juuni toob Värskasse üle Eesti armastatud ansambli Kõrsikud. Reede õhtu naelaks on Peterburist pärit ülipopulaarne ja kaasahaarav ansambel Otava Yo . 28. juuni õhtul kaigub Zetode vägi taas üle koduküla ning laupäeva õhtu lõpetab pauguga ülemaailmselt tuntud Läti torupilli ja trummi ansambel Auli. Setod lähevad teinekord oma temperamentsuses ka üle piiri ja just nii juhtub ka sellel suursündmusel – külastajaid ootavad ekstreemsed varahommikused ja öised erikontsertid, kus kaovad piirid päeva ja öö vahel ning tekkivast sünergiast sünnib midagi hoopis uut ja erilist. Seto Folgi külastajaid rõõmustavad veel Triinu Taul Bänd, Klapp, Epifolium, Setomaa parimad leelokoorid ja pillimehed ning paljud teised. Programm täieneb pidevalt, värskeid uudiseid saab lugeda Seto Folgi Facebooki lehelt.  Loe edasi: Seto Folk läheb üle piiri!

Otepää linn tähistab oma sünnipäeva

Otepaa_linnOtepää linn sai linnaõigused 1. aprillil 1936. aastal. Linna 78. sünnipäeva tähistatakse 1.aprillil kell 18.00 Otepää Gümnaasiumi aulas kontserdiga.

Kontserdil esinevad esinevad Otepää Muusikakooli õpilased, juhendajad Anne Are, Merike Roop, Arno Anton, Otepää Gümaasiumi mudilaskoor, poistekoor, lastekoor, segakoor ning Eveko koor. Dirigendid Eve Eljand, Vilve Maide ja Pille Möll. Tantsu- ja rahvamuusikat mängib Lille Tali pereorkester “Pillipuu”.

Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis 19. sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles “Nusstage”). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, sai aleviku nimeks Nuustaku, mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem (1922). Ka 1.aprillil 1936. aastal toimusid Otepääl pidustused. Ametiasutused ja koolid ei töötanud, turuplatsil toimus koosolek, kohal olid “filmimeister” ja ajalehemehed. 1939. aastaks tõusis Otepää linna elanike arv 2300-ni. Linnas oli 370 maja ja 42 tänavat. Linna maa-ala kogupindala oli 413 hektarit.

Tänasel päeval elab linnas 2074 elanikku, linnas on 56 tänavat, linna pindala on 432,3 hektarit.

Läänemaal valitakse esimest korda Aasta Ema

Sügisel tunnustati maavanema Innar Mäesalu algatusel Läänemaal esimest korda Aasta Isa, kelleks sai Kalle Orumaa. Ligineva emadepäeva tõttu on kätte jõudnud aeg esimest korda anda välja ka Läänemaa Aasta Ema tiitel.

Auhinna eesmärgiks on väärtustada emadust ning tunnustada ema rolli laste kasvatamisel.

Aunimetus antakse emale, kes on eeskujuks teistele, üles kasvatanud tublid lapsed ning samal ajal tegutsenud silmapaistvalt ka ametialaselt või ühiskondlikus elus. Läänemaa Aasta Ema peab olema Eesti Vabariigi kodanik ja Läänemaa elanik.

Kandidaate saavad esitada kõik üksikisikud, asutused ja ühingud. Ettepaneku vorm ja statuut on üleval Lääne maavalitsuse kodulehel: https://laane.maavalitsus.ee/maavanema-poolt-antavad-autasud

Vormikohased ettepanekud tuleb esitada hiljemalt 20. aprilliks Lääne maavalitsusele aadressil Lahe 8, Haapsalu või e-postiga aadressil info@laane.maavalitsus.ee.

30. aprilliks teeb Aasta Ema valimiseks moodustatud 3-liikmeline komisjon saadud kandidaatide põhjal ettepaneku maavanemale.

Lääne maavanem Innar Mäesalu tunnustab aunimetuse saajat tänukirja ja spetsiaalselt Aasta Emale disainitud auhinnaga maikuus, emadepäeva paiku.