Kiä sa olõt?
Ma olõ harilik Lõuna-Eesti inemine, kiä om tüü peräst Tal’nahe kolinu. Ega taal liinaelol ka midägi hätä olõ õi. Mu esä ütel’ vanast niimuudu, et pojal lätt häste, om liinan korgõ kotussõ pääl pasatskis.
Winny Puhh, mille ti Põlvan sõpruga teiti, sai kuulsas päält 20 aastat ullitegemist, ku Eesti Laulu finaali jõudnu lugu ilmah silmä jäi. Säält edesi tulli sis Pariisi moodunätäl, maailma kõgõ andsakambas bändis kuulutaminõ jne. Kuimuudu nuu juhtumisõ su ello muutnu omma?
Ei olõ midägi muutnu, elo lätt iks sammamuudu edesi.
Sait õkva reklaamiagõntuuri Age McCann loovjuhis. Midä sääl luuma nakkat?
Ma kirota ja tsehkendä ja tii reklaamõ.
Kuimuudu sa «Kodumängun» umma krõpõt suuvärki är pruuksõt? Kas inemise hiitü tuust är kah?
Ei olõ kiäki är hiitünü. Ma iks mõista hinnäst tagasi kah hoita, ku vaia.
Kuis latsõpõlv om sinno mõotanu?
Latsõn ma elli Põlva liinan, a egä suvi ollimi sõsaraga vanaimä man Võro liinan kah. Roitsõmi mõtsu pite ja kävemi leeväkombinaadi man Kakukesen» lämmind saia ja limonaati ostman. Õnnõlik latsõpõlv vai niimuudu.
Et perren om viil väikumb veli kah, sõs kõgõ suurõmb asi, mis ma kotost saanu olõ, om tuu, et piät tõisiga rehkendämä, et olõ-i esi ilmanaba. Esä-imä opsiva süvvä tegemä ja kraamma kah, nii et peris nälän ja kõrvuni sita seen ma elämä ei piä.
Suvõl ollit Mooste mõisakarnõvalil amõtih, kas midägi om viil siin kandih tettü?
Ega ma suurt ei toimõnda inämb lõunan. Mõisakarnõvalil veidükese aviti sõpru. A tuu piässi olõma egäüte pühä kohus ummi sõpru avita. A ku om aigu ja saa tulla, sõs tulõ iks hää meelega Põlvahe.
Ku mul om vaia asju ajja, sõs parõmba meelega iks säändsiga, kes esi kah Lõuna-Eestist peri omma.
Winny Puhhi kõgõ tuntumb umakiilne lugu om «Nuudli ja hapupiim». Kas mõni võrokiilne laul lätt viil häste rahvalõ pääle?
Vana hää nuudli ja hapanu piim miildüse kõigilõ, toda rüükvä iks kõik üten. A ega kontsõrdi aigu kiäki arvu ei saa, mis ma röögi sääl, nii et tuu või esperanto vai hotentoti keelen ka olla. Tulõvikun tulõ iks umakeelitsit lukõ viil. Ja vet tutva ja tutvidõ tutva iks saatva sõnna, et tuu vai tuu asi miildüs vai ei miildü. Ku kiäki taht esi midägi tähtsät mullõ tiidä anda, sõs või raadiohe kõlista kah, ku hummogusaadõ poolõlõ om.
Kuis Raadio 2e trehvsit?
Raadio 2n naksimi Mustingu Ovega (Põlva küle alt Kiuma küläst peri filmitegijä, Winny Puhhin mäng kitarri – UL) üten saadõt tegemä 2006. aastal. Teimi sääl võrokeelitsit juppõ kah. Meid kutsuti raadiohe vast tuuperäst, et olõmi vahva mehekese ja hää jutuga. Võro kiil käve kauba pääle.
Kuna võro kiilt raadiost jäl tulõ?
Novembri algusõn, iispääväst neläpääväni hummogu säitsmest kümneni. Nii et pankõ uma transistori õigõ sagõhusõ pääle, hää inemise!
Kas latsõ võro kiilt mõistva?
Uman perren om mul Tal’nast peri provva ja lats’kõisi om kolm. Võro kiilt nä ei mõista, ma olõ õi näid opanu. Ku vanaimä Põlvan pinsi pääle saa, sõs saada lats’kõsõ Põlvahe aastas vai nii keeletsukõlust tegemä.
Küsse Säinasti Ene, Uma Leht