Kuue aasta jooksul on Eestis läbi LEADER-lähenemise panustatud kodukohtade arengusse ligi 13 miljonit eurot aastas. Kuigi praeguse maaelu arengukava viimane, seitsmes aasta koos oma projektidega alles kestab, teeb see perioodi 2007–2013 peale kokku üle 86 miljoni euro, mille iga piirkond on saanud kohalikku arengusse suunata. Selleks on tehtud koguni 6000 projekti ehk ligi kolm projekti päeva kohta.
Eesti maapiirkondades tegutseb kokku 26 kohalikku tegevusgruppi, mis katavad maapiirkonna peaaegu sajaprotsendiliselt. Igal aastal on nad saanud erinevate projektide vahel jaotada keskmiselt 12,78 miljonit eurot. Niisiis – kuidas kerkis Sinu kodukohta uus vinge palliplats või seikluspark?
- Avaliku ja erasektori koostöös – see on üks Leader-lähenemise eripärasid – loodi tegevusgrupp, näiteks Nelja Valla Kogu, Piiriveere Liider, Võrtsjärve Ühendus vms. (Vaata täit nimekirja SIIT)
- See sama tegevusgrupp koostas oma piirkonnale kohaliku arengu strateegia, kus pandi kirja oma kodukandi vajadused ja võimalused nende vajaduste lahendamiseks.
- Kuna piirkondade vajadused on erinevad, siis on ka strateegiad oma sisult väga erinevad – kes panustab turismi arendamisse, kes kohaliku toidu tutvustamisse jne.
- Rahastatava projekti valiku protsess algab sellest, et kuulutatakse välja taotluste vastuvõtu aeg. Selleks ajaks tuleb kohalikel ettevõtjatel, vabaühendustel ja ka avaliku sektori esindajatel esitada oma taotlus.
- Kui tähtaeg on kukkunud, asub tegevusgrupp projekte hindama. Kuna taotlusi on alati rohkem kui eelarves vahendeid, siis kõiki projekte heaks kiita ei ole loomulikult võimalik. Esimese kuue aastaga esitati kokku ca 9500 taotlust. Projektide hindamiskomisjoni ja tegevusgrupi juhatusse kuuluvad erinevad inimesed ning haldusmenetluse mõttes toimub ka projektide hindamisel taandamise kord.
- Kohalikult tegevusgrupilt heakskiidu saanud taotluste järgmine samm on esitamine PRIAsse. 2012. aasta lõpuks oli PRIAsse esitatud üle 6000 erineva taotluse, mis tähendab, et kohalikud tegevusgrupid jõudsid tagasi lükata umbes 3500 projekti.
- Heakskiidu saanud projektide seas on olnud kohaliku toidu arenguga seotud algatusi ja projekte (nt Taluturg Tartus, Lõunakeskuse juures, UMA MEKK jne), piirkonna turismi arendamist (nt Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus, Alutaguse Seikluspark, sõudekanalid vanas Aidu põlevkivikarjääris, „Romantiline Rannatee“ ja „Sibulatee“), kohalike vaatamisväärsuste tähistamist ja kaardistamist, erinevaid tegevusi ettevõtluse arendamiseks ja noortele suunatud projekte, koolitusi ja ühisüritusi, messidel ja õppereisidel käimist ning mitmeid teisi tegevusi, mis on piirkonda elavdanud.
Veelgi huvitavamaid arenguid lubavad Euroopa Liidu järgmise programmperioodi 2014–2020 regulatsioonide eelnõud, mis annavad võimaluse laiendada senist maapiirkondades rakendatavat LEADER-lähenemist ka teistesse fondidesse (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ning Ühtekuuluvusfond) ja linnapiirkondadesse. Uuel perioodil nimetatakse Leader-lähenemist ka „kogukonna poolt juhitud kohalikuks arenguks“ (CLLD ehk Community-led local development). Laienemine teistesse fondidesse annaks võimaluse läheneda kogukondade arengule terviklikult, mitte ainult maaelu vaatenurgast.
Loe edasi Maablogist.