«Veskit oll’ vaia, selle et Kütioro veski läts’ kinni ja oll’ vaia kohki jahhu tetä. Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb,» selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt.
Tä uursõ vällä, et üts Austria firma tege vanaperädse süstemiga veskiid ja sai säänest Saarõmaal uma silmäga nätä kah. Tull’ himo osta tuu Haani talopidäjide seltsile, et kõik Haanimaa talomehe saasi sääl hindäle jahhu jauha. «Naksi asjo ajama ja teno PRIA Leaderi programmilõ saigi minevä kuu lõpuh veski är ostõtus,» selet’ Hollo. Oll’ päält 19 000 euro, 80% tull’ eurorahast sis.
Veski om sääne nigu vanast veski, mis tüüti vii päält kiviga. Kivi läbimõõt om miitre, veski kaald tonni ja sõglakast paarisaa kilo ümbre.
«Põhimõtõ um õks sama: alomanõ kivi sais paigah ja päälmine käü ümbre,» selet’ Hollo Agu. «Etteandõkol’o ja raputaja umma kah sama põhimõttõga, ülekannõ um õkva lähiksest moodori päält, vanastõ olli lamõrihmuga pikä ülekandõ.»
Eelektri-veskil om 9,8kilovatinõ moodor ja papridõ perrä jauh 120–180 killo jahhu tunnin. Jämmüst saa reguliiri kiviga – ku lähkühe kivvi laskõ. Mano om tettü sõglakast, kolm sõglapaari, nii et kõrraga saa kolmõ jämmüsega jahhu tetä. Puulpüüdlist nikani ku mannani. «Väikul viisil saa vast ka suurmit tetä, piät nakkama nuputama,» arvas’ Hollo Agu.
Veskiga ümbrekäümises tulõ iks tüüpõhimõtõt teedä, a Hollo Agu jutu perrä olõ-i tuu rassõ. «Piät õnnõ tuud kaema, et ei lasõ ilma vilälda kivve kokko,» opas’ tä. «Tuu kulutas kivve ja tekütäs lisaainõt jahu mano.»
Hollo Agu ütel’, et timä pand’ veski käümä vana Kütioro veskimehe, 99aastadsõ Zupsmanni Ale oppusõ, mitte «spiikikiilse» paprõ perrä. Vanalherräl oll’ huvvi tulla ka paiga pääle kaema, kuis muudsa massin tüütäs.
Kats aastat tagasi ostsõ tuu Austria veski hindäle ka Loona talo peremiis Asi Allar Urvastõ kihlkunnast Kärgula küläst. Kah PRIA Leaderi abiga. Veski om tsipa väikumb, tege 70 killo jahhu tunnin. Loona talo jahhu ja helbit müü Allar esi laatu pääl, a vii ka telmise pääle kodo, niisamutõ müü Tal’nan ja Tarton poodin. Loona talo jahu om külh mahe, a et mahemärki viil ei olõ, sis om jahu ka tsipa odavamb ku märgiga jahu.
Allari jutu perrä nõutas kraami peris häste, selle et poodist peris säänest iks saa-i. Kõgõ inämb ostõtas rüäjahhu leevätegemise jaos, häste lätt ka täüsteränisujahu ja nisupüüdli.
Ka Vahtsõliina kihlkunda piässi vahtsõl aastal säänestmuudu veski pistü saama. Maheveski nimeline ettevõtõ Orava kandist Haan’kasõ küläst om kah Leaderi käest api saanu, no uut veskiostminõ as’aajamisõ ja umaosalusõ kokkosaamisõ takan.
Räpinä kihlkunnan om Zerna talol uma veski joba kümme aastat. Vanaperemiis Konsapi Vello ütel’, et pääle sai naatus kaarahelbidega, sis naati tatrikku tegemä ja veski tävvendämine käü iks edesi. Veskisüstem om peremehel hindäl vällä märgitü, päält veskikivi omma mängun ka vasara, valtsi ja mitmõsugumadsõ sõgla.
«Kaarahelbit ja tatrikku tahetas nii pall’o, et kaar ja tatrik omma pia otsah. Ei tiiäki, kas viämi uudsõni vällä,» lätt mahekraami äri Vello jutu perrä häste. «Tatrigujahu om kah hinda lännü, üts firma tege tatriguküpsissit ja küsüs 150–200 killo jahhu kuuh.»
Et uma tatrik om hinnan, sis ostsõ PRIA abiga hindäle tatriguveski ka Rõugõ kihlkunna Sadramõtsa külä tatrigukasvataja Harju Heino. Veski om peri Ukrainast.
«Täpsembält ütelden um tuu kuurmismassin, tege suurmit ja mannat. Peris jahhu tuuga tetä ei saa,» selet’ Heino. Ku tatrik valmis saa, pruuv tä veski är. Heino ütles, et suurõmbat partiid ei julgu tetä inne, ku saa sortiirjäle ka tuul-sortiirjä mano. Tuu sortiirnü tatrigu seest kõik väiku kivikese vällä ja nuu es päsnü veskit lahkma.
Tüükõrda tettü vana veski Mehikuurman uut kah ettevõtlikku veskimiist, kiä tahtnu sääl muusõumi pitä, ettevõtmiisi kõrralda ja ku suuv om, sis ka jahhu jauha.
Harju Ülle, Uma Leht