Kuuba Rainer,
Võro instituudi direktri
Vahtsõ keeleuurmisõ näütäse, et võro keele mõistmisõ kirja pandnu inemise mõistva kõnõlda, lugõmisõ-kirotamisõga om rassõmb. Tinava sügüse saimi edimäst kõrda teedä, ku pall’o sõs om Eestin võro ja seto keele mõistjit. Minevä aasta lõpu saisuga elli Eestin jämmelt võttõn 75 000 võro keele ja 12 500 seto keele mõistjat.
Statistigaammõdi avaldõt rahvalugõmisõ-teedüs ütles külh mõnõsaa inemise jago veidemb, a näile tulõ mano arvada ka vinne ja läti imäkeelega võro ja seto keele mõistja. Säändsit eläs mi kandin jo ütsjago. Mõnõ mõistva võro vai seto kiilt eski eesti keelest parõmbalõ, a rahva ülelugõmisõ meetodi perrä näide käest seod murdõkeele küsümüst küstä es joht.
Nii et Eestin om 75 000 võro keele ja 12 500 seto keele mõistjat. Lisas ligi 10 000 mulgi ja 1300 kihnu keele mõistjat, ja tõisi viil. Kokko andsõva inämb ku 130 000 inemist rahva ülelugõmisõl teedä, et mõistva mõnd Eesti paikkundlikku kiilt vai murrõt.
Et rahva ülelugõmisõl kor’ati teedüst ka inemiisi sünnü- ja elokotussõ, niisamatõ vannusõ ja muu kotsilõ, sõs om seo uuringu perrä võimalik teedä saia, kon võro ja seto keele mõistja eläse, ku pall’o näist omma Lõuna-Eestist är kolinu, kuimuudu jagonõsõ keelemõistja vannusõ perrä ja pall’o muud. Statistigaammõt om lubanu, et säändse täpsä andmõ saias kokko tulõva aastaga edimädse poolõ seen.
Võro keele mõistjidõ suurõ arvu kotsilõ om joba mõni nimmanu, et ega periselt naid keelemõistjit nii pall’o joht olõ õi, et ütsjago inemiisi omma nigunii seod hindä kotsilõ võlssnu.
Ma olõ sõs pallõlnu kahtlõjil seletä, et kihnu ja seto keelest om Eestin jo niisama pall’o juttu olnu ku võro keelest, mille olõ õi sis kümne tuhandõ inemise hinnäst kihnu vai seto keele mõistjas võlssnu? Olõ õi ma vastussit saanu. Et hinnäst rahvalugõmisõ aigu keelemõistjas kirja pandnu inemine õks mõist seod kiilt, tuu kotsilõ and kimmüst üts vahtsõnõ uurmistüü.
Tuud, määne võrokõisi ja setode hindi meelest näide võro vai seto keele mõistminõ om, uuriti ELDIA (European Language Diversity for All, võro keelen «Euruupa keelerikkus kõigilõ») projektin.
Tuu om üts suur tüü: pääle võro ja seto keele saisu Eestin uuriti ka seto keele saisu Vinnemaal, eesti keele saisu Soomõn ja Saksamaal, kar’ala keele saisu Soomõn ja Vinnemaal, meä keele saisu Rootsin ja viil viie keele saisu mitmin riiken. Uuringun küsüti arvamiisi ligi 300 vana Võromaa ja ligi 300 Setomaa elänigu käest, kiä olli juhusligult validu ja vähämbält 18 aastakka vana.
ELDIA küsümiisist tull’ vällä, et võrokõisi ja setodõ arvamisõ uma keele mõistmisõ kotsilõ omma suurõst luust ütesugumadsõ. Uuring näüdäs’, et vana Võromaa ja Setomaa inemise saava hindä meelest võro vai seto keelest arvu keskmädselt niisama häste ku eesti keelestki.
Õnnõ kõgõ noorõmban vannusõklassin (18-29a) hindasõ noorõ võro vai seto keelest arvusaamist tsipa kehvembäs. Niisama om kõnõlõmisõga. Keskiälidse ja vanõmba arvasõ, et nä kõnõlõsõ võro vai seto kiilt piaaigu niisama häste ku eesti kiilt ja selgele parõmbalõ ku vinne vai inglüse kiilt. Noorõ pidävä uma võro vai seto keelen kõnõlõmist kehvembäs ku eesti keelen kõnõlõmist, a umbõs sama hääs ku inglüse keelen kõnõlõmist.
Uman keelen lugõminõ ja kirotaminõ om joba rassõmb. Keskmädselt tull’ vällä, et noorõ pidävä umma võro vai seto keelen lugõmist niisama hääs ku inglüse keelen lugõmist. Võro vai seto keelen kirotaminõ jääs nuuri jaos joba inglüse keelen kirotamisõlõ ala.
Keskiäliidsi ja vannu inemiisi jaos om võro vai seto keelen lugõminõ keskmädselt tsipa parõmb ja kirotaminõ tsipa kehvemb ku vinne keelen, a inglüse keelen lugõminõ ja kirotaminõ om noist viil kehvemb.
Kokkovõttõn võimi ELDIA uuringu perrä üldä, et ku inemise omma hinnäst märknü võro vai seto keele mõistjas, sõs keskmädselt saava nä umast keelest sama häste arvu ja kõnõlõsõ piaaigu sama häste ku eesti kiilt. Inglüse, vinne ja tõisi kiili mõistmist pidävä võrokõsõ kehvembäs. Nii et ütest küllest andva ELDIA uuringu tulõmusõ kimmüst, et võro ja seto kiil omma viil tävveste ello täüs. Tõsõst külest om ka põhjust murõhta. Ku nuuri jaos om võro vai seto keelen kõnõlõminõ selgele rassõmb ku eesti keelen kõnõlõminõ, sõs om jo loomulik, et kõnõldas tuun keelen, mändsen jutt laapsambalõ juusk. Et võro ja seto kiil alalõ jääsi, piässi noorõ tahtma tuud inämb kõnõlda, sõs lätt ka kõnõlõminõ kerembäs.
ELDIA projektin uuriti viil võro ja seto keele pruukmist esi põlvkundõ vaihõl, inemiisi arvamiisi mitmõkeelitses olõmisõ kotsilõ, tsill’okõisi kiili saisu haridusõn ja meediän ja pall’o muud. ELDIA uuringu tävveligu tulõmusõ tetäs avaligus tulõva aastaga joosul.
Noidõsammu ELDIA uuringu jaos vällä valituisi inemiisi käest küsüti mano mõnõ küsümüse ka umakeelidse kiräsõna kotsilõ.
Uurmisõst tull’ vällä, et vana Võromaa suurist inemiisist pia 80% lugõva Umma Lehte kas kõik aig vai aig-aolt. Tuu tähendäs, et Uma Leht om võrokõisi seen joba peris umas saanu.
Uma Leht