Vana Võromaa üte suurõmba talo, Jaagumäe talo peremehel Timmi Mardil (66) om parhilla kipõ aig: rekordsaagi koristaminõ nakkas är saama ja 3. märdikuu pääväl tege tä Võro liinan vallalõ vahtsõ Võromaa söögikeskusõ. 2009. aastal Eesti aasta põllumehes valitul Räpinä kandist peri Navi külä mehel om hää miil, et Jaagumäe talo and seost sügüsest tüüd 150 inemisele.
Kas saak om salvõn?
Üle pini om är saadu, üle hanna om minnä. Kardok om võetu, kapsta ja põrkna võtminõ käü. Timahavanõ saak om aoh kõgõ parõmb – ei mahu lattu är… Eloh ei olõ nii suuri numbrit saadu, no õnnõ kardokal või-olla 35–40 tonni hektäri päält. Kuiva villä saimi timahava kuus tonni hektäri päält, minevä-aasta 4,5. Talvõrapsi saimi neli, suvõrapsi 2,5 tonni, kapstast 70–80 tonni hektäri päält. PRIAtoetuisi all om meil põllumaad 1400 hektärri, tuust 350 om uma maa, ülejäänü rendimaa. Timahava oll’ maah 770 hektärri villä, 320 rapsi, 100 kardokat, 40 kapstast, 15 kaali, 8 piiti, 7 põrknast, sis viil tsipakõsõ kurki, kürvitsät, sibulat ja muud.
Kuis tsiakasvatus lätt?
No parhilla olnu kavval vili kõik maaha müvvä ja tsiaga ülepää mitte tegeldä. Elohkaalu kilost saa Eestih parhilla 1.38-1.40 eurot, Vinnemaal 2.40. Tsialiha hind ei olõ meil viil vilä ja valgulisandidõ hinnalõ perrä tulnu. A as’a ei käü nii, et tõmbami täämbä piduri pääle ja hummõn panõmi rongi vahtsõst liikma. Talomiis tohe-i nii mõtõlda, et nakkas järgmäne aasta tegemä tuud, millest timahava suurt kassu saias. Hää näüde om kardokas. 2010/2011 talvõl läts’ kardokas Vinnemaal häste kaubas – suvõl olli ollu ikaldusõ. Sis joosi kõik kardokat maaha pandma – löüdse «kullamulgu». Järgmädsel talvõl sai õkvalt tuust kullamulgust mullamulk! Kardokat veeti prügümäele ja müüdi viiesendidse kilohinnaga, ku kümme senti oll’ kardoka kasvatamisõ umahind. Kõrdamineki jaos om tähtsä stabiilsus, hüplemiseldä mõtlõminõ. Tsiko lätt meil aastah suurõst luust müüki 3500, tuust vanal Võromaal 2500. Tuhat tsika om olnu kombinaatõ jago, a ku Võromaa söögikeskus käümä lätt, sis looda, et tsiko inämb kombinaati ei lää.
Köögivilä müüt kah võrokõisilõ maaha?
Võromaal om rahvast nii veidü, et suur jago köögiviläst lätt pääliina ja kaemi ka vällämaa poolõ – Läänemere viir om vii sisse är uppunu timahava… Parhillaki joba liigus Soomõ poolõ kaupa. Mi Võromaal võimi taivataadilõ tenoligu olla, a Kesk- ja Põh’a-Eestih, esieränis Lääne-Eestih olõ-i selge, kas kõik saak saa koristõdus vai ei. Võromaa inemisele om sõnnom: kellel umma kardokat ei olõ, ostku talvõkardokas no sügüse är! Jõulu paiku hinna muutusõ: noil mail, koh saak hää es olõ, saa uma varu läbi.
Määne plaan vahtsõ söögikeskusõga om?
Hirmu täüs plaan om – Võroh om rahvast veidü ja kaubandust pall’o. A mi söögikeskusõ tunnuslausõ om «Võimalikult võrumaine». Esi saami vällä panda põhilidsõ söögikraami, mis inemisel vaia om, väiku talo saava müüki tuvva ubinit, marju. Püvvämi väikeisi talomiihiga iks rehkendä, et mi näid väega ei sekä – Võro turu pääle mi köögiviläga konkuriirmä ei lää.
Kas Võromaal om tüü- vai tüüjõu puudus?
Häid tüümiihi jah väega löüdä ei olõ. Meil om õnnõs hää põhikaadri, kes traktoridõ ja tõisi massinidõga sõit, tuuga võimi minnä tulõst ja viist läbi. Palganumbriist mi ei kõnõla, a palk ei olõki egä kõrd kõgõ tähtsämb. Tähtsä om tuu kah, kuis inemiisiga läbi saia. Tüüjõud piät olõma nii suur, et sügüse kõik tüü tettüs saa. Koristusaig om kolm rassõt kuud, sis piät olõma as’atundja tüüjõud majah. Hädä om, kost talvõl tüüd löüdä kõigilõ. A nii kah ei taha, et ku tüü otsa saa, sis ütlet inemisele, et kae no esi, kuis uma perrega toimõ saat. Nii olõmi kraavõ võsust puhastanu, mi ehitüse ja huunidõ remont om kah põhilidsõlt ummi tüümiihiga tettü.
Kas tuu lugõ, et omma hää massina?
Veitkese iks, a meil olõ-i egäl mehel umma massinat, mehe omma jaedu tuu perrä, kes määnest tüüd mõist. Külbmise vai kombaini pääle iks ekäütte panda ei saa. Peris hää traktori omma Valtra uma – võtva kütet kõgõ veidemb. Vanõmba mudõli omma tüükimmämbä ja hätä om noidõga veidemb, a noid ei olõ inämb saia. Meil om traktor, mis om 20 000 tüütunni är tennü ja piaaigu nigu vahtsõnõ! Hää omma ka New Hollandi kombaini. Ku iks kombain 800 vai rohkõmb hektärri är võtt, sis taa om hää massin. Ja teenindüs om kah näil hää, mändsegi jupi peräst ei jää koristus saisma – võetas vahtsõ massina päält tuu jupp. A meil omma Belarussi kah käügih. Sügüse köögivilä koristusõ aigu om pall’o transpordi-traktorit vaia. Belaruss om kah kütte poolõst kokkohoitja, niisama nigu väiku põka. Egäl as’al om uma õigõ kotus, kon tedä pruuki.
Kas põllumajandustehniga pääle võisi nuuri rohkõmb vällä opada?
Hädä om tuuh, et riigile om joudumüüdä õnnõ teooriavatu ajaminõ, a juhipaprõ piät egäüts tegemä uma rahakoti pääl ja remondi- ja huuldusõtarkust oppas elo. Mi piät kõik mehe massinidõ pääle esi vällä oppama. Poliitikidõ jutust tulõ vällä, et arvada jääs euroliidu õkvatoetus Eesti põllumiihile iks 2020. aastani õnnõ 59% euroliidu keskmädsest. Midä sääne sõnnom Jaagumäe talolõ tähendäs? Tuu toetusõ peräst mi kimmäle asjo kotti ei panõ, a tiiät, sääne vaihõtegemine – euroliit om jo nigu üts pere ja ku pereliikmidega nii mitund muudu ümbre käüdäs, sis… Mi olõmi jo põh’amaa kah viil, võitlõmi tan, kas saami saagi är võtta vai võtt külm tuu är, a lõunan lupa luudus aastan kats saaki võtta. Ku iks perräandmist ei tulõ, sis om külh küsümüs: mille kuradi peräst oll’ meil sis vaia Kreekalõ abirahha anda?
Midä arvat Euruupa Kommisjoni vahtsõst mõttõst, et 2014–2020 piässi kõik euroliidu põllumehe säidse protsõnti veidemb maad harima, et tuu asõmõl võsu ja mõts kasunu?
Ku Lõuna-Euruupalõ läät, sis sääl näet külh, et olõ-i näil jah ei mõtsanukka, ei põllupinnärd. A meil om vaivalt 25% maast põllumajandusõ all. Ku piässi nakkama nurmi jupõndama, no sis tulõ hobõsõ vällä tuvva ja naada hobõsõga põldu tegemä! Suurõ massina jaos om jo 20 hektärri piir, kost nakkas tüüjoudlus tulõma.
Mille euroliidust sändse ull’usõ tulõva?
Maaelo om elo vundament olnu, a terve elo om tuu vundamendi päält maaha lännü. Liinainemise, kes ei olõ lehmä ega põldu kunagi nännü, ei suta tuud vundamenti paika panda. Kah’os om näide käen võim, nimä omma vundamendi ehitäjä. Ku nii edesi lätt, jääs maailm näläkriisi.
Kas Võromaal käü rendimaa pääle võitlus?
Umajago iks. Tuu ei kao inne är, ku lõpõs tuu, et maa, mille pääl ma villä kasvata, ja maa, koh pääl tõnõ üts kõrd aastah haina niit, võrdsõ toetusõ saava. Umanigu võtva maa tuutmisõst vällä – kõrra aastah niitä tulõ kasulikumb. A niitmine om õnnõ kütte kulutaminõ. Tullu ei olõ määnestki! Looda, et 2014. aastast iks asi muutus. Põllumiihi käeh omma jo kõgõ suurõmba reservi riigi kaubandusdefitsiidi parandamisõs!
Küsse Harju Ülle (Uma Leht)