Kuna mahetootmisel ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid, ei sisalda sel moel kasvatatud toit kemikaalijääke. Samuti ei satu pestitsiidijäägid keskkonda, kus nad võivad kahjustada elusorganisme, sealjuures jõuda näiteks joogivee kaudu ka inimeseni. Tervise seisukohalt võib seda pidada üheks olulisemaks erinevuseks, sest paljud uuringud on taimekaitsevahendeid seostanud erinevate haiguste ja tervisehäiretega.
Teadusuuringud kinnitavad, et mahedates köögi- ja puuviljades leidub rohkem tervist toetavaid bioaktiivseid ühendeid, nt C-vitamiini ja polüfenoole ning vähem kahjulikke nitraate. Samuti on mahesaadustes kuivaine ja mitmete mineraalainete (raud, fosfor, magneesium) sisaldus suurem kui tavatoidus.
Mahepiim sisaldab tavapiimast rohkem tervist tugevdavaid antioksüdatiivseid ühendeid: oomega-3 rasvhappeid, E-vitamiini, samuti CLA rasvhapet ehk konjugeeritud linoolhapet, mis on inimese tervisele kasulik asendamatu rasvhape. Mahepiima oomega-6/oomega-3 rasvhapete suhe on väiksem kui tavapiimal – tervise seisukohast tuleb seda pidada oluliseks näitajaks, sest meie kaasaegse dieedi rasvhapete suhe on liiga kõrge.
Maheliha sisaldab tavalihaga võrreldes üldiselt rohkem lihasesisest rasva, oomega-3 rasvhappeid ja vähem küllastunud rasvhappeid. Kõige enam mõjutab loomsete toodete kvaliteedi erinevusi söötmine – kui tavaloomakasvatuses kasutatakse näiteks veiste söötade koostises laialdaselt geneetiliselt muundatud soja või ka palmirasva ning erinevaid tööstuslikult toodetud söödalisandeid, siis maheveisekasvatuses domineerivad rohumaasöödad. Inimese tervisele oluliste CLA rasvhapete sisaldust mahelehmade piimas suurendab aga just söötmine karjamaarohuga.
Nii mahepõllumajanduses kui ka edasisel töötlemisel on keelatud geneetiliselt muundatud organismide ja nendest või nende abil valmistatud toodete kasutamine.
Mahetoidu töötlemisel püütakse toit säilitada võimalikult naturaalsena. Kui tavatoidu töötlemisel kasutatakse sadu lisaaineid, millest paljud on sünteetilised, siis mahetöötlemisel on lubatud kasutada vaid piiratud arvu valdavalt loodusliku päritoluga lisaaineid. Nii võib mahetoidu tarbija olla kindel, et tema toit ei sisalda tavatoidus rikkalikult kasutatavaid sünteetilisi värvaineid, suhkruasendajaid, maitse- ega lõhnatugevdajaid.
Loe mahepõllumajanduse ja mahetoidu kohta lähemalt aadressil www.maheklubi.ee.
• Uuringud katseloomadega (hiired, kanad, jänesed jm) näitavad, et nad eelistavad mahesööta tavasöödale.
• Hollandis toimunud KOALA-uuringu käigus hinnati mahepiimatoodete tarbimise mõju 2700 imiku ja nende emade tervisele. Regulaarselt mahepiima tarbinud emade rinnapiim sisaldas rohkem tervisele kasulikku CLA rasvhapet ja nende lastel esines vähem nahahaigusi ning allergiaid.
• Viies Euroopa riigis korraldatud PARSIFAL-uuringus ligi 14 000 lapsega leiti, et mahetoidu tarbijatel esines vähem allergiaid ning neil oli väiksem kehakaal kui tavatoidu sööjatel.
Allikas: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Eesti Maaülikooli Mahekeskus