Mullu maksti keskkonnavaldkonnas välja rekordilised 116,7 miljonit eurot struktuuritoetusi. Seda on ligi kolm korda rohkem kui
2010. aastal. Paljud olulised tegevused said sel moel eelmisel aastal juba ka edukalt lõpetatud, seal hulgas Pärnu Rääma prügila sulgemine, Otepää linna veemajandusprojekt, Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa kaugkütte trasside rekonstrueerimine, Orissaare katlamaja ümberehitamine turbaküttelt hakkpuidu kütusele ja Haeska rannaniidu loodusliku mitmekesisuse säilitamise projekt.
“Kõikides Eesti piirkondades on keskkonna vallas mõni eurorahade abil tehtav projekt käimas või juba lõpetatud. Olgu siis näiteks
veevärgi korda tegemine, soojatrasside uuendamine, prügimägede sulgemine, keskkonnaharidust pakkuvate keskuste loomine. Tänu Möödunud aasta detsembris maksime taotlejatele välja 29,5 miljonit eurot, mis on läbi aegade kõige suurem kuine summa,”
ütles keskkonnaminister Keit Pentus.
Kogu 2007 – 2013 perioodi keskkonnaalaste struktuuritoetuste osas on rahastamisotsuseid tehtud 563 miljoni euro ulatuses. Sellest on 2011. aasta lõpu seisuga välja makstud 156,5 miljonit eurot. Lisaks EL struktuuritoetustele maksti möödunud aastal välja üle
miljoni euro Norra ja EMP finantsmehhanismi vahendeid.