18. novembril Pöide vallas Reina külas elektrisüsteemi rikke tõttu põlema läinud maja taastamiseks avas Pöide vallavalitsus kaks eriarvet. Nüüd, enne jõule soovis kahe alaealise lapse ema Heneli Aduson-Pregel tänada häid abistajaid, keda tema hinnangul on üle saja.
“Uskumatult palju on meie ümber südamlikke inimesi, kellele on olnud oluline meid raskel hetkel aidata. Ma püüdsin paberile panna oma tänu, aga sõnadest tuli puudu. Tänutunne minu sees on väga suur. Ma olen ääretult tänulik kõigile annetajatele ja kallistaksin tugevasti kõiki, kui saaksin,” rääkis Heneli läbi pisarate.
Raha on noore pere kodu taastamiseks üle kantud isegi Soomest ja Mehhikost, rääkimata siinsetest inimestest. “Ma lausa otsisin nimepidi üht annetajat ja sain teada, et ta on Mehhikost. Kas see on ka võimalik, ma tõesti ei tea.” Lisaks kahele pangakontole on inimesed perele toonud ka sularaha ja korjanduskarp on ka Tornimäe kaupluses.
Kohalikud inimesed on lisaks rahale aidanud ka nõu ja jõuga. Aasta lõpuks tahab pere saada majale põlenud katusepleki uuesti peale. Just vihmad on läbijooksuga paha teinud, kipsplaadi tagant tuleb kivivill ära võtta, palgini välja. “Väljanägemine sellel plekil pole küll ilus, aga kuna see on seinaplekk, siis väga tugev. Otsustasime, et sisetöödeks peab ka raha jääma ja selline katus peab esialgu jääma.” Heneli on seda meelt, et vaatamata headele annetajatele peavad nad kokku hoidma ja vähemalt selleks talveks põlenud plekiga katuse jätma.
Korstnajalg ja pliit jäid terveks
Nüüd on pererahvas saanud ekspertidelt ka hinnangu, et tulekahju põhjustas elektrisüsteemi rike ehk kahe aasta vanune külmkirst. “Uus sügavkülmkapp läks põlema, ju siis meie eluraamatus on nii ette nähtud. Muud ma ei oska arvata. Kuigi praegu on kõigil rasked ajad, kus kõik asjad on hinnalt kallid ja inimeste palgad väikesed, leidub veel niivõrd suure südamega inimesi, kes suudavad mõelda ka teiste peale. Nende peale, kellel on abi vaja,” imestas Heneli.
Tema mõlemad vennad on ehitajad, isa ja abikaasa samuti ning kui kõik sujub, tahab pere veebruarikuus esimesi asju oma koju tagasi tooma hakata. “Meil on selle õnnetuse juures olnud nii palju õnne, et pliit ja korstnajalg jäid terveks. Saame maja kütta, seda me ka iga päev teeme.”
Noorem perepoeg, 2,5-aastane Tormi-Kristo on pärast õnnetust hakanud rohkem jonnima ja kordab tihti, et kodu on katki. “Poiss on tujukamaks läinud, aga usun, et see läheb mööda. Me mõtleme, et asjad lähevad paremuse poole ja lähevadki.”
Heade inimeste abiga lihtsalt ei saa teisiti minna, on Heneli veendunud.
Veljo Kuivjõgi, Meie Maa