Ametiüleasanded seoses Eesti riigipiiri ajaloo uurimisega ja huvi vanade kaartide vastu on viinud Tõnu Raidi kõikidesse meie riigi arhiividesse ja muuseumitesse ning samuti paljudesse välismaa analoogilistesse varakambritesse.
Eesti kartograafia ajalugu algab 17. sajandiga, kui Rootsi riik siinseid alasid mõõdistama asus. Võimalik, et kui Poola arhiivid poleks ajaloos nii tõsiselt kannatada saanud, oleks meie käsutuses ka varasemat kaardimaterjali. Varasemate sajandite kohta saab andmeid kroonikates ning teistest dokumentidest. Selles vallas on meie teadmised täienenud suuresti ka tänu Tõnu Raidi tööle ja tema 2005. aastal ilmunud raamatule „Eesti teedevõrgu kujunemine“.
Tõnu Raidi seekordse esinemise peateemaks olid meie vanemad linnaplaanid, mille kohta on peagi ka raamatut oodata. Keskajal oli meil vaid kaks linna mõõtu linna: Tallinn ja Tartu, teised olid pigem kindlused. Nii ongi meie üks vanemaid linnaplaane pärit 1580. aasta Paidest ja käsitleb kindluse arendamist ja täiustamist. Ajapikku muutuvad plaanid detailirikkamaks ja värvilisemaks, pakkudes uurijale lisaks teadmistele ka silmailu. 16. sajandi esimesest poolest on plaane juba rohkem, näiteks Tartust ja Pärnust, seejärel ka Viljandist ja Narvast.
Linnade tähtsus on aja jooksul muutunud, nii pidi näiteks Narvast saama Rootsi riigi tähtsuselt teine linn, oluline oli ka Pärnu. Nii polegi ajaloolise materjali esinemine ja säilimine alati otseses seoses meie tänapäevaste arusaamadega. Ja tähelepanelik ja hooliv tasub olla kogu ajaloopärandi suhtes. Nii näiteks on 1933. aastal välja antud Euroopat kujutavat koolikaarti alles vaid 2-3 eksemplari, millest üks oli Jüri Kusmini vahendusel Sillaotsa varasalvedest kokkutulnutele vaatamiseks toodud. Lisaks oli muuseumfondidest välja toodud Elmar Ojaste annetatud koopia Vana Liivimaa kaardist. Selle 1649. aastal vasegravüürilt tehtud originaal asub Stockholmi Sõjaarhiivis.
Velise Kultuuri ja Hariduse seltsi sügisese vaimuvalguse selle aasta viimasele ettevõtmisele oli kokku tulnuid tavapäraselt arvukalt osalisi, kolmekümne ümber.
Kalju Idvand, Sillaotsa Talumuuseumi juhataja