Eile Tallinnas lasteasutustele korraldatud seminaril esinenud Soome mahetoitlustuskeskuse EkoCentria ekspert Irma Kärkkäinen ütles, et Helsingi linn on võtnud eesmärgiks suurendada lasteaedade toitlustuses mahetoidu regulaarset tarbimist. Mahetoidule üleminek toimub järk-järgult. Sel aastal alustati maheteraviljasaaduste pakkumisega, järgmisel aastal mahepiimatoodete pakkumisega.
„Iga kolmas eine süüakse väljaspool kodu ning toidutootmisahel moodustab kuni 1/3 kogu tarbimisega seotud keskkonnamõjudest,“ ütles Soome mahetoitlustuskeskuse EkoCentria ekspert Irma Kärkkäinen. „Soomes on kõikidele põhi- ja keskkoolilastele koolitoit tasuta, see tähendab, et ligi miljon last sööb Soomes iga päev tasuta sooja toitu. On väga tähtis, et toit oleks tervislik ja tasakaalustatud. Seepärast on vastu võetud otsus, et avalik sektor peab käituma pioneerina ja näitama head eeskuju mahe-, kohaliku ja hooajalise toidu kasutamisel. Mahetoidu projekti kaasatakse lapsed, lapsevanemad ja õpetajad, aga ka talunikud ja väiksemad tarnijad, et oleks võimalikult kiiresti võimalik kohaneda tarbijate vajadustega. See projekt annab ka mahetootjatele suurepärase võimaluse oma toodangu müümiseks ja tootearendusega tegelemiseks,” rääkis Irma Kärkkäinen.
„Mahetoidule üleminekul on kaks võimalikku strateegiat. Esimene neist, kus tavakoostisosad lihtsalt asendatakse mahekoostisosadega, muutmata seejuures toitude retsepte ja toiduvalmistamise viise, toob tavaliselt kaasa kulude kasvu 20-30%. Teine strateegia on järk-järguline üleminek, kus toitumisharjumusi muudetakse nii toiduvalmistamise, retseptide kui ka toidu tooraine osas – selle võttega võib saavutada suuremas osas mahetoidule ülemineku lisakulutusteta. Muidugi nõuab see strateegia üleminekusse investeerimist, nt töötajate koolituse osas. Ning alustada tuleb riiklikest strateegiatest, poliitikast,“ sõnas Kärkkäinen.
Irma Kärkkäise sõnul lähtub Soome programmist „Samm-sammult mahedaks“. „Programm juhendab kööke minema samm-sammult üle mahetoidu valmistamisele, alustades mahedaga nt ühe põhitooraine osas ja tasapisi suurendades mahetoidu regulaarset tarbimist,” lisas Irma Kärkkäinen. Ta tõstis esile Eesti head olukorda, kus alles on lasteaedade endi köögid. „See võimaldab olla paindlik, teha koostööd kohalike mahetootjatega ja koostada hooajalisi menüüsid. Oma köögis saab pakkuda lastele parimat.“
Menüü planeerimist kirjeldades märkis ta, et kui varem alustati eelkõige toitainevajaduse arvestamisest, siis nüüd on lähenemine muutunud ja esmajärjekorras mõeldakse toidu maitsele, tooraine kvaliteedile (k.a mahe) ja hooajalisusele, kultuurilisele väärtusele jm. Alles viimases etapis vaadatakse toitainevajadust ja tavaliselt selgub, et sellise lähenemise puhul on ka see nõue täidetud. Alati on asju, mida saab parandada, nt koostöö arendamine arstide, lastevanemate ja toidu tootjatega. “Looge laiem koostöövõrgustik, suhelge, õppige üksteise kogemustest, nii saavutate edu. Hea toit lasteaias-koolis aitab arendada toidukultuuri ka kodudes, lapsed muutuvad toidu suhtes nõudlikumaks. Miks mitte korraldada toidukursusi lapsevanematele? Sellised algatused Soomes on olnud väga positiivsed,“ märkis Kärkkäinen.
Ka Eestis on viimasel ajal mahetoidu kasutamisele lasteaedade ja koolide toitlustamises hakatud järjest rohkem tähelepanu pöörama. Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest märkis: „Koostöös Tallinna Haridusametiga on käimas lasteaedade pilootprojekt, kus ca 20 lasteaeda kasutavad juba osaliselt mahetoitu. Mitmete seminaride käigus on saadud vajalikku infot ja pandud alus ka omavahelisele koostööle. Nii näiteks plaanitakse koostööd mahetoidu hankimisel, mille abil on võimalik mahetoitu tootjatelt saada soodsama hinnaga.“
Häid näiteid mahetoidu kasutamisest lasteasutustes on Eestis veelgi, nt Rocca al Mare kool, Johannese kool ja lasteaed Rosmal, Rannamõisa lasteaed.
Mahetoitlustamise seminar toimus Põllumajandusministeeriumi toetusel, korraldas Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Tallinna Haridusametiga.
Vaata lisainfot: www.portaatluomuun.fi
EkoCentria (Soome Mahetoitlustuskeskus, http://www.ekocentria.fi/) on loodud 1999. aastal. Keskus edendab jätkusuutlikkust professionaalsetes köökides, peamisteks toetajateks on Põllumajanduse ja Metsanduse Ministeerium, Keskkonnaministeerium ja ELi projektid.
Lisainfo: Airi Vetemaa, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, tel 5225936, airi.vetemaa@gmail.com, www.maheklubi.ee