Võru Kandles toimub 12. novembril kell 19:00 Allan Vainola & Unenäopüüdjate uue albumi „Igavene Suvi“ esitluskontsert.
Allan Vainola ja Unenäopüüdjate teine album “Igavene suvi” on kokkuvõte ansambli viimaste aastate tegevusest. Helipildilt on album kirevam ja aktiivsem kui esimene, mõtisklevate palade vahelt kostab sekka positiivsemaid meeleolusid, mõnedesse lauludesse on kaasatud löökriistad, mida mängib Malcolm Lincolnist tuntud Hans Kurvits.
Uuele materjalile lisaks on akustilise puudutuse saanud Vennaskonna repertuaarist tuntud Taksosõit ja Igavest elu lõppevas öös. Laulutekstide osas on plaadil esindatud Andres Aule, Mait Vaigu, Leelo Tungla ja Peep Männili looming. Plaadile jõudnud paremik sisaldab 12 laulu ja on salvestatud ja miksitud Kaupo Kaldmäe, Rainer Jancise ning Teet Kehlmani poolt. Masterduse on teinud Eesti uuema aja multiinstrumentalist Ervin Trofimov, keda teatakse eelkõige ansambli Opium Flirt ridadest ja Minerva Pappi Soome stuudiost Finnvox, tegija, kes on masterdanud ka Värttina ning Appocalyptica plaate.
Esimene singel nimilooga näeb ilmavalgust 2. novembril 2011, ehk Hingedepäeval, olles oma olemuselt mõtlik, kuid leiab viise end kuulajale ka teistes sfäärides avada, internetis kuulatav artisti ja agentuuri veebikeskkondades. Plaat ilmub novembrikuu jooksul MBMA EST recordsi alt ning jõuab poekettidesse detsembriks. Novembris saab alguse ka 7 kontserdist koosnev Balti esitlustuur.
Allan Vainola on eesti rockmuusik ja –helilooja, kes olnud tegev kitarristi ja/või lauljana ansamblites: Sõpruse Puiestee, Metro Luminal, Vennaskond, , Kelder jpt. Akustilise muusika trio Unenäopüüdjad loodi 2006. aastal peale Tartus toimunud autorilaulu festivali Maifest, kus Allan Vainola ja Jaak Lutsoja olid ühed peaesinejatest. Ansambliga liitus kontrabassist Tanel Liiberg ning koos plaadistati debüütalbum „Unenäopüüdjad”. CD eest pälvis Allan Vainola Eesti Muusikaauhindade jagamisel aasta 2006 parima meesartisti tiitli.
Ansambli stiili võib nimetada kui “linnafolk” või “industriaalfolk”, seda iseloomustab sügav ja unistav tundlikkus, balansseerimine reaalsuse ja unenäolisuse piirimail. Esiplaanil on meloodilisus, mida aitab rõhutada omanäolise lähenemisega mängitud akordion. Paljud laulud põhinevad erinevate luuletajate tekstidest saadud tugevate emotsioonide energial, aga on ka lauludeks vormistatud isiklikke hetki ja mälupilte. Parafraseerides Immo Mihkelsoni: „Arvatavasti avaneb «Unenäopüüdjatega» meie ees tegelik Vainola – selline, nagu ta on praegu. Mees, kes ei suuda või ei taha loobuda noorusaja romantilisest maailmapildist ning usub endamisi ikka veel, et «punktid jooneks saavad taas» ja teab, et «süda päiksest näeb und». Mees, kes teab olemise haprust ja aja pöördumatust.“
Kuula siit:
http://www.facebook.com/allanvainola
http://www.myspace.com/allanvainola/
http://www.vainola.org/
Allikas: MBMA EST