Võru maavanem Andres Kõiv kutsus ellu asjatundjate komisjoni, mille eesmärgiks on maakonna tööpuuduse leevendamiseks ettevõtlust ergutada. Selleks otsitakse igakülgseid võimalusi Võrumaa ja teiste piirkondade majanduskoostöö maksimaalseks tihendamiseks ning uute töökohtade loomiseks.
“Võru maakond ja Võru linn kaotavad juba aastaid oma elujõulisust, olles viimaste aastakümnete jooksul olnud põhimõtteliselt tööjõudoonoriks suurematele Eesti linnadele ja välisriikidele,” ütles Kõiv.
Tema hinnangul ei leia paljud kõrgharidusega inimesed Võrumaal rakendust ja on sunnitud töötama mitte omandatud erialal või lahkuma Võrumaalt.
“Isegi paljud gümnaasiumi- või kutsehariduse omandanud ei saa orienteeruda töötamisele Võrumaal. Väga tihti pole lahenduseks ka ümberõpe, sest töökohti pole üldse, rääkimata mingist valikust,” lausus Kõiv.
Maavanem rõhutab, et paljud maakonna ja Võru linna elanikud on sunnitud seetõttu töötama alaliselt või ajutiselt välisriikides.
Töötuse määr Võru maakonnas oli mullu 14,8 protsenti, see on üks Eesti kõrgemaid. Keskmine palk oli 2009. aastal 660 eurot, see on üks Eesti madalamaid.
“Sellise olukorra jätkumise tulemuseks on Võrumaa täielik ääremaastumine ja seda vaatamata oma soodsale geograafilisele asendile, võrdlemisi tasemel infrastruktuurile, inimpotentsiaalile ja suurepärasele looduslikule potentsiaalile. On ilmselt viimane aeg need Võrumaa eelised püüda kasutusele võtta,” ütles Kõiv.
Töörühma juhib maavanem ise, tema asetäitja on maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Anti Allas. Töörühma kuuluvad veel Võru linnapea Jüri Kaver, Võrumaa Arenguagentuuri juhataja Jako Jaagu, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Kaido Kallas, Võru linnavolikogu liikmed Tõnu Kulla ja Enn Tupp, Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar ning piiriülese projekti MTÜ Euregio Pskov-Livonia tegevjuht Ain Jõesalu.
Lisainfo: Andres Kõiv , Võru maavanem, tel 521 7585.
Võrumaa üks suundumus peaks olema turism! Mida laiemalt ja erinevat laadi, seda parem.
Kindlasti ka seoses põllumajandusega ja toidukaupadega.
Kui aga isegi reisirongi käivitamine venib… Rääkimata Peterburi-Riia rongist, peatustega Piusal, Võrus ja Antslas. Ka vene turist on sisetulekuallikas.
Lõuna-Eestis viibides võib näha kui palju puitu veetakse välja. Tegelikult peaks Võrumaal puidutööstust igas laadis arendama nii, et mujalt Eestist puit hoopis Võrumaale tuleks. Olgu siis palkmajadeks või milleks iganes. Kusjuures loomulikuks tuleks muuta palkmajade ehitamine ja ost meil endil.
Lugupeetud Võru Maavanem
Lugenud Rõuge valla listist pressiteadet Võrumaa ühendatud jõudude tööpuuduse leevendamise kohta kommenteerin järgmist:
Enne, kui komisjon saab astuda samme millegi loomise ja tekitamise suunas oleks vajalik teha väga konkreetne hingerevisjon Võrumaa inimpotensiaali osas.
Tsaaririik pidas korralikku arvestust hingede ja persoonide osas. Tänased valitsejad koostavad teesid ja viivad neid ellu. Inimfaktor on seejuures arvesse võtmata jäetud. Olen Rõuge valla elanik läbi esivanemate aastast 1811. Seega 200 aastat. Vanad revisjonid suutsid kirjapandud personaliandmete põhjal prognoosida töötava potensiaali suurust. Täna puudub juhtidel ülevaade, milline potensiaal on kusagil piirkonnas olemas. Miks julgen seda väita. Olen kahe kinnistu omanik Võrumaal. Minu potensiaal riigi jaoks on ainult minu tegude pealt trahvi kogumine. Ülejäänud potensiaali osas juhtorganite huvi puudub. Olen väga konkreetsete ettepanekute ja projektiideedega pöördunud kahe vallavalitsuse poole. Mõlema puhul pole vastureaktsiooni toimunud. Ka passivne huvi on minu tegevuse osas puudunud. Kui asusin oma kinnistuid korda seadma ja tasapisi taastama olemasolevaid ajaloolis-kultuurilise struktuure(tee, tiigi metsa jne osas) sain mitmel juhul kaela ainult naabrite viha ja kaebused, lisaks keskkonna trahvid. Kas selliselt soovitegi luua töökohti ja meelitada koju inimesi, kes on juba mujal maakondades või riikides mõistliku elukorraldusega ära harjunud. Kuna olen aktiivselt tegutsenud projektipõhise arendusega Tartumaal ja Tallinnas oman konkreetset võrdlusmaterjali erinevate valdade asjaajamise ja kodanikualgatus mõistes.
Minu kirja eesmärk on öelda, et kui Võrumaal ei saa mõistlikult asju korraldada, siis kusagil ikka saab. Kuna olete seal harjunud mõttega „ummi „ piät hoitma….seda teevad muide ka setud, siis jääbki teil võimalus omavahel toredasti ellu jääda. Kes läinud, see läinud
Edu Teile ja teistele tuntud nimedele !