Kellele see projekt oli täpselt mõeldud ja mis oli eesmärk?
Projekt „Uus algus“ oli suunatud sõltuvusprobleemidega kinnipeetavatale. Meie viisime oma projekti läbi Tartu Vanglas, kus on üleriigiline sõltuvusprobleemidega kinnipeetavate osakond. Siin keskendutakse sõltuvusravile, sest narkosõltuvus toob varem või hiljem mehed vanglasse tagasi. Kunstiteraapiat nähakse sõltuvusravis ette rehabilitatsiooni faasis, seda just enesearendusliku tegevusena.
Kuna kunstiteraapia tehnika rakendamine Eesti rehabilitatsiooni ja tervise edendamises on alles uus suund, oli ka meie projekt suunatud kunstiteraapia tutvustamisele vanglasüsteemis. Koostöö vanglaga algas juba eelmisel aastal, kui ma viisin samas osakonnas läbi oma magistritöö uurimusliku osa, mille tulemused näitasid selgelt, et samalaadset tööd tuleks jätkata.
Meie eesmärk oli pakkuda kinnipeetavatele võimalusi endast teadlikumaks muutuda, arendada eneseanalüüsi oskust. Samas püüdsime väga hoida gruppides kriitikavaba õhkkonda, et toetada ja julgustada kõiki osalejaid enda arvamust välja ütlema. Muidugi pidime ka harjutama tolerantsust teiste arvamuste kuulamisel. Projekti lõpptulemus peaks olema uimastivaba ning endaga toimetulev isiksus, kellel enam vanglaseinte vahele asja pole. Meie nägemuses on just eneseanalüüsi oskusel selle eesmärgi saavutamisel tähtis roll. Olles rohkem teadlik oma nõrkadest kui ka tugevatest omadustest, aitab vanglast vabanenul ühiskonnas toime tulla sotsiaalselt aktsepteeritaval viisil.
Kes vangidele suunatud projekti rahastas, mis selle raames tehti ja millised olid tulemused?
Projekt sai teoks tänu Avatud Eesti Fondi rahastusele ja Tartu Vangla koostöövalmidusele. „Uus algus” tähendas kuni 28 mehele võimalust osaleda kunstiteraapia grupitöös. Kokku oli kaks gruppi, millest esimene oli eestikeelse töökeelega ning teine venekeelne grupp. Mõlemas grupis oli osalejaid mitmest rahvusest, seega võib seda tööd nimetada ka integratsiooniprojektiks. Kohtumistel kasutasime kunstiteraapia tehnikaid – joonistamist, maalimist, voolimist, skulptuuri, aga ka liikumis- ning muusikateraapia harjutusi. Selleks, et kohtumiste mõju hinnata, viisime ka läbi osalejate testimise enne kunstiteraapiat ning viimaste kohtumiste ajal. Tulemustest selgus, et kunstiteraapias osalemine mõjutas kinnipeetavaid mitme külje pealt, näiteks paranesid käitumuslikud oskused, mõtlemise paindlikkus ning emotsioonide juhtimine. Muutusid ka ühiskondlikud hoiakud, väärtused ning põhimõtted.
Oluliseks tulemuseks peame kinnipeetavate eneseteadlikkuse suurenemist, mehed olid võimelised enda käitumist analüüsima, tunduvalt erinesid koostööoskused kohtumiste alguses ning lõpus. Kinnipeetavad ise tõid tagasisides välja, et märkasid oma silmaringi laienemist, mitmed rõhutasid eduelamuse kogemist, imestati selle üle, kui lihtne on midagi ilusat luua. Samuti toodi välja, et grupitöös osalemine parandas enesetunnet ning emotsionaalset seisundit. Enamus osalenutest avaldas soovi kunstiteraapia seanssidel osaleda, uuriti ka jätkugrupis osalemise võimalusi.
Miks üldse tasub loovteraapia võimalusi kasutada nii taasühiskonnastamise, rehabilitatsiooni, organisatsioonide grupitöö kui personaalse arengu jaoks?
Kunstiteraapias on tähelepanu all kognitiivsed oskused, motoorika, kehatunnetus, peenmotoorika, silma ja käe koostöö, keskendumisvõime arendamine, tunnete õppimine ja väljendamine kunsti materjalide kasutamise abil ja kunstiterapeudi juhendamisel. Loomisrõõm, positiivne emotsionaalne häälestus tänu loomingu aktsepteerimisele ning loomingu kaudu avardunud sotsiaalne suhtlemine on vaid osa kunstiteraapia pakutavatest võimalustest. Kunstiteraapia ei suru peale probleemide lahendusi, vaid pigem aitab inimesel endal jõuda talle sobivaima lahenduseni. Peamine eesmärk on aidata inimesel parandada oma eluga toimetulekut.
Seega võib öelda, et kunstiteraapia sobib võrdselt hästi nii lapsele kui täiskasvanule, toetades nii vaimset kui füüsilist arengut ning osavust. Kunstiteraapiast võtab iga osaleja kaasa just selle osa, mida tema on antud hetkel valmis teadvustama ja analüüsima. Terapeudi juhendava käe all suureneb osaleja teadlikkus iga kohtumisega just temale sobiva sammupikkuse võrra.
Kuidas muuta loovteraapia kui uus ja põnev valdkond kõigile huvilistele kättesaadavamaks?
Eestis on võimalik õppida kunstiteraapia eriala Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudis. Visuaalkunstiteraapiat tehakse individuaal-, pere- või grupiteraapiana ning see sobib erinevatele klientidele väikelastest kuni eakate inimesteni, samuti vaimse ja füüsilise arengu toetamiseks. Seda teraapiavormi võib kasutada lasteaedades ja koolides õpilaste tugisüsteemis, haiglates, hoolde- ja päevakodudes jt institutsioonides. Loovteraapia on rahastatud ka rehabilitatsiooniteenusena.
Kuna Tallinna Ülikoolis on sel aastal oodata juba teist lendu kunstiteraapia eriala lõpetajaid, siis võib rõõmuga teatada, et kunstiteraapia on oma haaret ka Eestis jõudsalt laiendamas. Näiteks MTÜ Loovteraapiad kunstiterapeudid tegutsevad nii Võrus, Tartus, Viljandis kui ka Hiiumaal.
Lähemalt saab MTÜ Loovteraapiad tegevusvaldkondadega tutvuda kodulehel www.loovteraapia.ee.
Kylauudis.ee